Laanemäe: e-poodlemine säästaks tarbijatele miljardeid

Jaemüüjad peavad olema üha leidlikumad, et hoida läbimüük ühtlasel tasemel. Kui USA-s liigub kaubandus juba nutitelefoni, siis ehk oleks innovatsiooniks aeg ka kohalikel kaupmeestel?

Viie aasta pärast ei poodle me enam nii nagu täna. Kõik vajalikud ostud saab teha kodust lahkumata. Tahvel- ning nutitelefonide levik võimaldab meil saada poes olles personaalseid pakkumisi ning võrrelda hindu.

Hiljem avame kassas ostu eest tasumiseks oma telefonis e-rahakoti, kus on kõik panga- ning lojaalsuskaardid. Tülika, münte täis rahakoti võib koju jätta.

Kaupmeeste kasutamata võimalus

Sotsiaalelu kolimisega Facebooki on kaasa läinud ka kaupmehed. Uurides aga kohalikult kaupmehelt internetipoe võimaluse kohta saame vastuseks, et see on mõttetu, ulme! Suuremate jaekaupluste koduleheküljed on reeglina sisutud ning igavad, kust peale lahtioleku aegade muud kasulikku ei leia.

Tarbijal pole võimalik tutvuda detailselt hindade ega tootevalikuga, mis aitaks tal enne poodi minekut otsust teha.

Seevastu USA-s on kolimas mitmed traditsioonilised jaeketid internetti. Näiteks Walmart, mis opereerib 9000 poodi, pole teinud saladust ambitsioonist olla ka suurim e-kaupmees. Internetipoe eeliseks toob Walmart suuremat tootevalikut, mis tõuseb sajalt tuhandelt ühe miljoni tooteni, ning võimalust katsetada nõudlust erinevate kaubaartiklite järele.

Eestist leiab üksikuid jaekaupmehi, kes on loonud müügi toetamiseks korraliku e-poe. Näiteks Euronicsi kauplusteketti opereeriva Sandman Grupi turundusdirektor Urmas Arula toob välja, et nad on pakkunud internetist ostmise võimalust üle 10 aasta ning e-kaupluse osakaal on läbi aastate kasvanud, kuid ei ületa veel tavapoe müüke.

Veebipood on Euronicsi jaoks müügikanal, kuid lisaks sisaldab lehekülg veel suurel hulgal tooteinfot, uudiseid ja ülevaadet kampaaniatest.

Netiostlemine kasvab kaardimaksetest kiiremini

Swedbanki andmetel kasvab läbi interneti ostmine oluliselt kiiremini kui kaardimaksete äri tervikuna, kusjuures keskmine ost on suurem kui tavalises kaupluses. Samas näeme olulist kasvuruumi, sest eestlane e-poodlemist veel ei armasta.

Toetudes Eurostati 2010.a andmetele, moodustab Eestis läbi interneti müük 0,3 protsenti kogu jaekaubandusest, oleme selle näitajaga Euroopas viimasel kohal. Vaid 15 protsenti eestlastest poodleb internetis vähemalt kord kuus, ostes eelkõige kaupa välismaalt. Jaanuaris võttis Euroopa Komisjon vastu meetmed, et kahekordistada 2015. aastaks e-kaubanduse osakaalu jaekaubanduses (praegu 3,4 protsenti). Eesmärgiks on kõrvaldada takistused internetimajanduses: kallis transport, erinevus seadustes, tarbijakaitses ning maksmisviisis.

Ideaalis võimaldaks ühtsete reeglitega Euroopa e-turg soodsamat ning laiemat kaubavalikut tarbijale, kes hoiaks kokku kuni 11,7 miljardit eurot. Lisaks pakuks see uusi müügivõimalusi Eesti ettevõtetele, kellel oleks lihtsam oma kaupa uutel turgudel müüa. Kohalikule jaekaupmehele tähendab see aga veel suuremat konkurentsi.

Jaekaubandus on lähiaastatel oluliselt muutumas ning et selleks valmis olla, tuleb kaupmehel juba täna tegutseda. Edukas jaekaupmees peab olema seal, kus on tema kliendid, mis tähendab kohalolu ka internetis ning mobiilis. Ühtse e-turu tekkimisega Euroopas kasvavad tarbijate võimalused poodelda veebis turvaliselt ning teha soodsamaid oste. Seetõttu tuleb Eesti kaupmeestel muuta oma tootevalik nähtavaks ning kättesaadavaks ka e-kanalites.