Uus maksevõimalus internetipoodides

Alternatiiviks kaupmeeste poolt kalliks peetavatele pangalinkidele on teist nädalat Eestis esindatud uus internetipõhine rahvusvaheline maksesüsteem e-kuld. IceGold OÜ juhataja Paul Vahur selgitas, et tegu on raha vastu vahetatava virtuaalse kullaga, mis on sajaprotsendiliselt tagatud reaalse kullaga. Viimast hoitakse 12kiloste kangidena Torontos asuvas Nova Scotia pangas, lausus Vahur.

Ta lisas, et pangalingile sarnase maksevõimalusega liitumine on kaupmeestele tasuta. Ülekandetasu e-kulla süsteemis on nagu pangalinkidelgi üks protsent tehingu väärtusest, samas mitte üle 0,5 dollari ehk 8 krooni. “Olles rahvusvahelise levikuga ning suurema turvalisusega kui krediitkaardid või Ameerikas laialt kasutatavad tðekid, millel ei pruugi raha peal olla, on e-kuld kaupmeestele oluliselt soodsam kasutada,” väitis ta.

Kliendi kontole kantava e-kulla väärtus on sõltuvuses kulla maailmaturu hinnast. Analoogiliselt tavalisele valuutavahetusele on võimalik e-kulda ka tagasi rahaks konverteerida, aga ka e-kulda aktsepteerivas poes füüsilise kulla vastu vahetada.

“Loomulikult pole meie peamiseks eesmärgiks hakata siin kohalikul turul pangalinkidega konkureerima,” rääkis Vahur. “Kuid vaid krediitkaarte aktsepteerivatest välisriikide e-poodidest ostmiseks on e-kullal arvestades, et Eestis on vaid alla 20 000 krediitkaardi, täiesti reaalne kasutamisvõimalus.”

E-kulla abil on siinsetel e-kaupmeestel mugavam ka välisriikidesse müüma hakata, kuna äärmiselt veniv tðekisüsteem ja suure pettuseriskiga krediitkaartide kõrval toimub e-kullaga arveldamine kiiremini ning kaupmees saab enne kauba väljastamisest tasu laekumises kindel olla, rääkis Vahur.

Praegu aktsepteerivad e-kulda vaid mõned kauplused Ameerikas ja Austraalias. Lisaks saab mängida hasartmänge ning osaleda e-bay oksjonitel. “Mõistan ka ise, et hetkel, kui e-kulda aktsepteerivad kümmekond poodi ja meelelahutuskohta üle maailma, on inimesi raske veenda seda kasutama,” lausus Vahur. “Kuid sügisel, pärast tehniliste küsimuste lahendamist, on tõenäoliselt võimalik osta ka maailma suurimatest internetikaubamajadest, nagu Amazon.com. Lähitulevikus peaks käivituma ka projekt, kus e-kulda saab teenida oma personaalarvuti tööjõudlust jagades ning kasutada seda tarkvaraostmiseks ja müümiseks interneti vahendusel.”

Veel on Vahuri sõnul e-kulda võimalik kasutada väärismetallide hinnaga spekuleerimiseks. Peale e-kulla on süsteemis e-hõbe, e-plaatina ja e-pallaadium. “Näiteks pallaadiumi unts on võrreldes eelmise aasta 350–370 dollarilt kasvanud praeguseks ligi 850 dollarile,” rääkis Vahur.

Kaupluse Raamatukoi juhataja Margo Matsina ütles, et kui uus süsteem kaupmeestele liialt maksma ei lähe, tasub seda pangalingile alternatiivina kaaluda.

Samas on e-kulla vahetamine suhteliselt tülikas kliendile, arutles Matsina. “Kui ta kasutusala laieneb, siis kindlasti tekib ka kliente, sest vaevalt, et keegi vaid Raamatukoist ostmiseks endale e-kulda vahetama hakkaks,” lausus ta. “Samas on üha rohkematel inimestel ka krediitkaarte välismaalt ostmiseks, nii et ei oska nende tulevikku ennustada.”