ANNA TEADA, kas oled pidanud vastu tahtmist töölähetusele minema?

Kunagi eelmisel sajandil saatsid REF partei eelkäijad mind Gomeli oblastisse kõrgepinge aia varju soldatiks.Õnneks praegune Pensioniamet arvestas kaksjapoolaastat üldise pensionistaas isisse.Niigipalju igapäevase fašistiks sõimamise eest!

hoopis vastupidi - lähen meelsasti ja mida pikemaks ajaks, seda parem. Viibin sageli kuude kaupa Saksamaal ja ka Soomes, mõned korrad on õnnestunud käia Inglis- ja Prantsusmaal. Avardab silmaringi ja keeleoskust, ka ametile õpib juurde.
Kui tehakse ettepanek lõplikult emafirma juurde tööle minna, ei kõhkle sekunditki.

Käin hea meelega lähetustes Soomes, olles soome tööandja palgal.

Pean iga nädal korra Tartus käima. Tunnise koosoleku pärast läheb nahka terve päev, ei ole mõnus 5 tundi bussis loksuda. Töökaaslane käib iga kuu Brüsselis,temal läheb tunnise koosoleku peale kaks päeva, kirub,aga vähemalt päevarahad kompenseerivad asja.

tänapäeval kasutatakse skype v mingit muud lahendust ja koosoleku pärast ei sõideta kohale, aga noh kui tehnikasajandisse pole jõudnud siis küll

mina teen tööd üldse vastutahtmist

Tundub jah, et riigil raha laialt käes, kui nõnda inimesi jooksutavad. Erafirma peaks olema enesevihkaja, kui nõnda inimesi jooksutab.
Meie firmas käivad koosolekud üle arvuti. Ei mingit arutut sõitmist.
Komandeeringusse saadetakse vaid äärmisel vajadusel, kui sellest on ka kasu tõusmas. Niisama nuuskimas käia erafirma töötaja ei saa, sest see pole rentaabel.
Kahjuks riigifirmades, kus maksumaksja rahaga saab laiutada, lohiseb mõisaköis endiselt edasi.

On käidud jah - ja mitte alati parima tahtmisega.
See on siis kui mina spetsialistina ei pea lähetust vajalikuks, kuid peakontorist leitakse, et ma pean kindlasti ise kohal ära käima.
Tulemuseks on asjatu kulutus, aja ja närvikulu

Riigiametites, eriti EL struktuurides ei tunta mingit vajadust koosolekuid Skype või isegi lihtsalt konverentskõne teel pidada. Eks oleks ka pisut veider pidada Skype kõnet 27 osavõtjaga - nii palju on nimelt EL-is riike ning palju koosolekuid peetakse just selles formaadis. Koosolek seisnebki pidevas tour-de-table's, ehk siis iga riigi esindaja peab päevakorras olevas küsimuses midagi seletama ja aru andma. Need koosolekud ei olegi mingi konkreetse asja otsustamiseks mõeldud. Aga neid on pagana tihti ja palju. Ise pean käima Brüssselis korra kuus. Algul oli huvitav ja uudne, aga nüüd on tüütu ja kurnav. Lennusõidud väsitavad, samuti on kõrini small-talk suhtlemisest. Kokkuvõttes käin lähetustes tahtejõuga, sest ei taha tööd kaotada, ja eks väike lootus karjääri teha (vbl lausa Eestist väljaspool) annab ka jõudu.

Vastumeelne on teha kõike, mis tundub mõttetu. Kaasa arvatud töölähetused. Ehk siis ühe sõnaga hea meelega lähen siis, kui mina kui spetsialist näen ise et see on vajalik ja kasulik. Mõttetut solgutamist mõne mittepädeva kõrgemal kohal oleva isiku soovil ei talu muidugi hea meelega. Sest vahel ei ole asi seda aja- ja energiakulu väärt, kaasaegse tehnika abil saab mõned asjad sama hästi lähetuseta ära teha.

mis ajast delfi töötud kommentaatoritest luuserid on hakanud lähetustel käima?