airBalticu tegevjuht: firmat juhiti stiilis "vaatame, mis juhtub"

Millises olukorras oli airBaltic kui te selle üle võtsite?

Tegevjuht oli olnud riigist väljas mõned kuud ning ettevõtte juhatus oli ilma liidrita. Tõelised finantstulemused polnud teada. Palju struktuure oli puudu. Esimesed nädalad olid täidetud struktuuri loomisega. Nüüd on see tehtud ja meil on taas struktuur. Ettevõttel polnud ka aimu, mida järgmisena teha, sest omanikud vahetusid ja toimus ka muid asju. Kõige tähtsam asi oli tegevusstrateegia loomine. See oli minu esimeste kuude esimene ülesanne ja selle põhjal rajasime äriplaani. See on strateegia, mida lennufirma järgib järgmised viis aastat. Järgmine pressikonverents on tulemustest, muidugi pikemate ajavahemike tagant. Avalikkus tahab teada, kuidas meil läheb. Ettevõttes jälgime me seda sisuliselt iga päev, kuid avalikkusele teatame kindlasti midagi suvel. Siis on pool aastat möödunud ja on võimalik öelda, kuidas meil läheb.

Meie naaberriigi lennufirma Tallinnast raporteerib samu asju nagu meie varem - suurt reisijate arvu kasvu. Ma olen nende üle väga õnnelik. Me teeme vastupidi. Me ei teata reisijate arvu kasvust, sest meil pole seda. Me vähendame reisijate arvu, sest meie maht on vähenenud. Me teavitame muudest asjadest kui reisijate arvu suurenemine, sest ma usun majandusliku külge rohkem kui reisijate arvu. Reisijate arvu kasv on hea ainult siis, kui see toimub koos kasumlikkuse kasvuga. Kui mul on ainult reisijad ja ei mingit kasumit, on olukord ettevõtte jaoks ohtlik. airBaltic liikus selles suunas ning see peab paranema. See ei käi hetkega.

Odavate piletite müümine pole probleem – kõik saavad sellega hakkama. Teed piletid järjest odavamaks ning saad palju reisijaid. Lennul on teatav maksumus. Kui sa seda raha ei saa, kuid lend on välja müüdud, tuleb ikkagi lennata. Kahjum suureneb, kui nõnda tihti teha. Kuid tegu pole ainsa lennufirmaga, mis nõnda teinud on (kahjumiga lennanud – toim). Kui sa vaatad ükskõik, millise lennufirma tulemusi, või meie seisukohast odavlennufirmasid, siis näed, et neil kõikidel on praegu kulude katmisega probleeme. Keegi pole üksinda – Euroopa lennufirmad, eriti lühilennufirmad, on väga raskes seisukorras.

airBalticul on olnud maineprobleeme, eriti mulluse aasta viimases kvartalis.

Sellepärast mind kutsutigi. Ma ei olnud kõigega kursis, ent kui ma tulin, andis Janis (Janis Vanags, korporatiivsuhete asepresident – toim) mulle negatiivsetest asjadest lühiülevaate. Pressist käib ikka aeg-ajalt läbi aktsionäride probleeme. Ma ütlen ikka, et ma tulin, me tegime intensiivse analüüsi juhtunust ning nende asjadega tegeleb aktsionäride pool. Mina juhin lennufirmat ja keskendun lennufirmale. Mind ei huvita endiste aktsionäride küsimused. Nendega tuleb tegeleda ja tulevad ka kohtuasjad ja muud asjad, kuid see ei puuduta lennufirmat. Reisija tahab teada, kas ta saab lennata turvaliselt ja õigel ajal soodsa hinnaga. Me teeme seda ja sellele ma keskendun, kuid mõistan, et möödunud aastal enne minu tulekut olid lennufirmal suured raskused. Nüüd on sellega korras ja kõik ootavad tulemusi.

Meist kirjutati täna (9. mail - toim) halvasti. Tegelikult mitte küll meist, aga Riia lennujaamast, sest reisijate arv väheneb ja nad pole sellega rahul. Mõistagi on meil selles oma osa, kuid me pole teinud saladust tõsiasjast, et meie maht on võrreldes mulluse aastaga vähenenud. Tänavune reisijate arv on möödunud aastaga võrreldes mõistagi väiksem. Me ei muretse selle pärast. Lennufirmana peame jõudma kasumisse. Me pakume kuutekümmet sihtkohta ja peaksime pakkuma sihtkohti, kuhu reisija tahab lennata. See on oluline. Ma pole siin lennufirma kui lennufirma pärast. Ma olen siin, et vedada reisijaid. Selle jaoks ma eksisteerin. Ja kui reisija tahab lennata Riiast Viini, on see minu jaoks turg. On oluline, et ma pakuksin seda õigel ajal ja õige hinnaga. Siis on asjal mõtet. Mõnedel asjadel polnud mõtet ja seega me neid enam ei paku. Ja on kahetsusväärne, kui sellega kaasneb vähem reisijaid. Pikas perspektiivis on meil ineesest mõistetavalt rohkem reisijaid kui täna, kuid esialgu me peame reisjate arvu vähendama, sest me vähendame oma mahtu. See on osa plaanist. Teised (lennufirmad – toim) tulevad sisse ja seega reisijate üldarv Riia lennujaamas jätkab kasvamist. Meie turuosa ei ole enam sama, mis 2011. aastal. Plaan tähendab ka turuosa vähendamist. Me loobume natukesest turuosast. Usume rohkem Riia ja teiste Balti riikide ühenduste kvaliteeti, selmet avada sihtkohti, mis Balti riikide jaoks ei toimi. Kuid teised saavad neid sihtkohti avada.

Kuidas usalduse tagasivõitmine läheb?

Usun, et meedia võttis selle plaani vastu täiesti normaalse ettevaatlikkusega. Ma arvan, et reisijate silmis pole me kunagi usaldust kaotanud. Meil on reisijad, neile meeldib airBaltic ja me pakume väga head teenust. See pole muutunud. Ma usun, et palju tööd tuleb veel teha enda personaliga, et nood usuksid, et vaid reisijatenumber ei tee meid õnnelikuks. See on protsess. Ma teen seda (juhatuse koosolekut – toim) igal nädalal, et näidata häid arenguid. Inimesed näevad, et sellest pole probleemi, kui me ei näita kogu aeg kümneprotsendist reisijate arvu kasvu. Meile toob stabiilse tuleviku kahjumi vähenemine. Tuleb vaadata, milline on lennufirmade tegutsemiskeskkond. Keskkond on Euroopa lennufirmadele praegu raske, kuna kõik on kallis – meil on kallid väliskulud, meil on heitekvoodi kauplemissüsteem, meil on väga kallid kütusehinnad, meil on kõrged lennujaamamaksud. Lennufirmadele on kõik kallis ja reisijad maksavad aasta-aastalt üha vähem. See on tööstusharu areng. Kui sa mõistad seda ning suudad näidata personalile, et sa liigud õiges suunas, siis nad usaldavad sind ja see on kõige esimene asi. Reisijatele meeldib airBaltic, muidu me poleks saanud BalticMiles'i eest Freddy auhinda. airBaltic on tõesti hinnatud lennufirma – meil on enim Facebook'i jälgijaid, meil on tagasi BalticBikes, BalticTaxi. Meil on palju asi, mille tõttu me inimestele meeldime. Kuid ka personal peab muutusesse uskuma.

Loen teie sõnadest välja, et personal oli tulude asemel keskendunud reisijatenumbrile?

Jah, see oli mõistlik, sest aastatel 2003-2008 kasvas ettevõte jõuliselt. Kasvuperioodil, mis muutis airBalticu nii suureks kui ta täna on, tuli keskenduda reisijatenumbrile. Nüüd on ajad muutunud ja meil tuleb keskenduda tegevusnäitajatele, mis tähendab, et me peame teenima raha, mida kulutame. Seega tuleb teha suhtumises muudatus ja keskenduda asjadele, mis on olulised, kuna me ei saa rohkema raha kaotamist endale lubada. Algne idee oli, et me saame kaotada raha ning kasvada, nüüdne strateegia tähendab, et me hoiame saavutatut ja paneme selle korralikult tööle.

Kas airBaltic kasvas paar aastat tagasi liialt kiiresti?

Jah. See kasvas liiga kiiresti, kuna aastatel 2002-2008 kasvasime 67 protsenti, sellal kui tulud kasvasid vaid 43 protsenti. Ja see erinevus tähendab, et kulud on suuremad kui tulud. Kasvuperioodil ei ole võimalik öelda, kas sa kasvad liialt kiiresti, seda on võimalik hinnata alles hiljem. Praegu on mul lihtne öelda, et see oli liige kiire – toona võis see olla õige otsus. Ma ei mõista kohut. Kuid tagasi vaadates see oli liiga kiire. Nagu nüüdki kahe aasta pärast saavad inimesed meie strateegiale tagasi vaadata ja hinnata, kas see oli õige.

Kuid mida sa saad teha, on vaadata ette nii palju kui võimalik. Reisijate arvu ja piletite hindu teades saame öelda eeldatava sissetuleku suuruse. Me teame püsikulusid, kuid ei tea, mida teevad kütusehind ja dollar. Sellist prognoosi varem ei tehtud. Ettevõtet juhiti rohkem põhimõttel „vaatame, mis juhtub.“ Ja me teame ka selle tulemust. Me vaatame nii tulemust kui prognoosi. See on peamine erinevus, millest tuleb ka meie kindlus, et me teeme õiget asja. See ei tähenda, et see on õige järgnevad viis aastat, kuid prognoositavas tulevikus on see õige.

Milliseid vigu airBaltic tegi?

Ma ei saa öelda vigu, need otsused tegi toonane juhtkond, mistõttu ma ei saa midagi halba öelda. Me tegutseme nüüd teisiti ja üritame olukorda parandada. Kütusehinna suhtes pole midagi valesti tehtud – kütusehind on väga kõrge ja mida sa teed? Ma ei kutsuks neid mineviku vigadeks, sest airBaltic on täna väga tugev, hea kaubamärgiga lennufirma. Selle loomises pole midagi halba. Vahest lihtsalt finantstulemused ei tulnud ootustele järele.

Varasematel aastatel on meedial olnud raskusi finantstulemuste leidmisega.

Nüüd me oleme selles suhtes väga avatud. Me oleme teavitanud möödunud aastate tulemustest ning hakkame teavitama ka tulevikus. Mitte küll igas kvartalis, kuna see on liiga tihe pisikese lennufirma jaoks, lisaks me pole börsil noteeritud. Kuid me teavitame nõukogu igal kuul ning juhtkonda igal nädalal ja avalikkust ebaregulaarsete ajavahemike tagant. Teeme suvel pressikonverentsi, andmaks teada, kus me oleme restruktureerimisprogrammiga ning sel ajal avaldame ka finantstulemused.

Intervjuu kolmas osa ilmub pühapäeval.