Korterimüüjate elu muutub lihtsamaks
|
03. detsember 2009 11:44
|
Võimalus kinnisvaraturu aktiivsuse hindamiseks on hinnata tehingute mahtu. Samas ei anna ainuüksi üks absoluutnumber tehingute toimumise arvu kohta veel täit selgust. Seetõttu on mõistlik vaadata tehingute arvu võrrelduna pakkumiste arvuga. Selgub, et pärast aasta-alguse madalseisu on konkurents korterimüüjate vahel jälle vähenemas, mis annab võimaluse oma pakkumisega lihtsamalt eristuda.
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark toob välja, et 2007. aasta algus oli hullumeelne aeg, kus korterite hinnad veel tõusid. Tallinnas tehti tehinguid 17% pakkumiste arvust ehk iga kuuenda pakkumisega. Pärnu turg oli veel meeletum. Seal rabati iga neljas pakkumine. Tartu võttis asja rahulikumalt ning tehinguid tehti „kõigest“ 9 protsendi pakkumistega.
Tehingute ja pakkumise suhte madalpunkt oli käesoleva aasta algus. Siis oli ka tarbijakindlus ülimadalal tasemel ning veel allapoole liikumas. Tallinnas leidis käesoleva aasta jaanuaris ostja 2,8% pakkumistest. Tartus oli vastav näitaja 1,7 ja Pärnus 1,2%.
Toompargi hinnangul on turg tänase seisuga aktiivsemaks muutunud. Seda näevad kõik maaklerid, et ostuhuvi on võrreldes aasta algusega suurenenud. Samuti on stabiilselt vähenemas portaalides ostjat ootavate pakkumiste hulk.
Ostjate-müüjate meelestatust iseloomustab fakt, et maa-ameti andmetel on üle pikkade-pikkade kuude esmakordselt taas kuude lõikes korterite tehinguhinnad suurenenud. Tõsi – tehinguhinna tõus puudutab ainult Tallinnat, kus keskmine korteriomandi tehinguhind ruutmeetri kohta tõusis oktoobrikuiselt 12 952 kroonilt napi 15 krooni võrra 12 967 kroonile. Tartus ja Pärnus jätkasid tehinguhinnad langust.
Eelneva taustal võib öelda, et konkurents kinnisvaramüüjate vahel on vähenenud. Seda iseloomustab fakt, et Tallinnas leiab ostja 6,1% korterite pakkumisest. Tartus jõuab tehinguni 3,7 ja Pärnus 3% pakkumistest.
„Vähenev konkurents kinnisvaramüüjate vahel annab võimaluse lihtsamalt eristuda ja pakkumisega silma paista. Ostjatele tähendab pakkumiste vähenemine ja tehingute arvu tõus valikuvõimaluse ahtamaks muutumist. Samas jääb see valikuvõimalus siiski märksa laiemaks, kui näiteks 2005. või 2006. aastal,“ ütleb Tõnu Toompark.
