Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Päris elus ei kohta vist mitte kunagi sellist teenindust. Kõige halvemad näited sellest vallast on minul olnud Tartus UusMaa ühe maakleriga, kes ennem tegutses Tallinnas.

võtta

Kinnisvaramaakleri kohustus on oma klientidelt niipalju raha välja pumbata kui võimalik,võimalikult väikse kuluga. Tema töö seisneb kuulutuste vahendamises, ise ajalehe kuulutustes klientide otsimises ja mingeid erili oskusi või teadmisi reeglina vaja pole.

Kinnisvara maailmas on ta sisuliselt "reisisaatja" seisuses.

Kinnisvaramaakleri kohustus on teenida suurt vaheltkasu.

Kõik eestis olevad ametid peab reglementeerima, et oleks selge ülevaade õigustest ja kohustustest. Need on tegelikult olemas juba vene ajast ja tahaksid vaid korrigeerimist vastavalt ajale.

selle kõigega saab müüja , kui tal on rohkem kui 3 ajurakku ,ise hakkama.

Maakler on neile kes ei oska pilti teha ja seda netti üles riputada.

Praktikas peab maakler ainult ühte asja tegema- kasseerima oma töötasu inimeselt, kes pole teda palganud.

Rendipindade puhul on maaklerite 50-100% vahendustasud kuu üüri ulatuses ikka ilmselgelt üle mõistuse palju.
Ega maakler ju klienti ei otsi. Peale kuulutuse lisamist otsib klient(üüriline) siiski ise sobiva pinna omale.
Riigil oleks aeg antud vallas seadused üle vaadata ning seada ülemmäär ~10% kuu üürist vahendustasuks. Ega rohkem selles vallas tööd ju ei tehta.

Ise pole maaklereid ammu kasutanud. Esimene makse on reeglina kuu ette, tagatis ning nendepoolne tagatis. Pigem maksan selle vahendustasu korteri omanikule, lisaks veel 1 kuu eest ette. See näitab talle minu maksevõimet ja stabiilsust ning tõenäoliselt on ta rohkem rahul samuti.

Maaklereid on vaja kuna inimesed ise on liialt laisad ja rumalad, et asjaga hakkama saada. Ehk siis tegelt pole ka torumehi, itimehi või mis iganes tegelasi vaja kuna pooled igapäevased asjad on ideena ise teostatavad.
Esiteks, kuulutamisega on asi lihtne - mida rohkem ja erinevamates kohtades seda suurem on võimalus, et potentsiaalne huviline satub asjale peale. Kas suvalisel inimesel on niipalju raha, et näiteks vajadusel paaris suuremas portaalis ja ajalehes enda paaritoalist korterit kuulutada - loomulikult ei ole. Pannes aga oma isetehtud pildid sitasest köögist ja segamini magamistoast kuhugi X kohta üles on võimalus suht olematu võrreldes kvaliteetsete piltidega enimkäidavates portaalides ja enimlevinud lehtedes.
Teiseks toimib maakler kahe ilmselgelt erineva arusaamaga osapoole vahel nö. läbirääkjana või lepitajana. Ostja jaoks on iga objekt peldik mille peaks poolmuidu ära andma ja müüja jaoks on iga peldik uhke lukselamu mis kindlasti väärt ülemõistuse kõrget hinda. Maakler on see neutraalne tegelane seal vahel kes saab müüjale öelda, et sorry aga te küsitud hind sellise asja eest on liialt kõrge ja selle hinnaga jääb asi kauaks seisma ning ka osstjale selgeks teha, et kuskil vastav hind on mõistlik. Samuti selgitada osapooltele, et mis on objekti juurde kuuluvad asjad ja mis mitte ehk siis osapooled ei pea üksteisega kaklema juhul kui üks osapool on loll.
Kolmandaks on asi mida inimesed ikkagi ei saa ise teha ja see on otsesuhtlus pankadega ja notaritega kus vähegi turul tegutsenud maakleritel on tutvusi ja nad teavad kuidas ja mida küsida, et saada eeliseid.

Inimestel on natuke vale arusaam, et maakler ei tee midagi ja saab palju raha. Maakleril on samuti kulud ja üsna suured, sest klient tahaks ju, et büroo oleks temale mugavas paljukäidavas kohas ehk siis üüratud üürihinnad. Samuti maksab kontori sisustus - kas keegi teab kuipalju maksab näiteks üks komplekt printeri värve ja kuipalju seda kulub kui pidevalt objektidest klantspilte välja lasta mida inimestele jagada? Lisaks on vaja maakleril käia asju müüki võtmas ja kuulutama kus kõik lehed ja portaalid tahavad samuti palju raha - arvestades, et tegu pole olukorraga kus paned üles ja siis kohe on ka müüdud. samuti on vaja käia objekte näitamas. Näiteks on keegi huvitatud linnast 80km väljas asuvast maamajast - maakler sõidab sinna 80km kohale ja inimene ütleb, et tore küll aga pole päris see. Nüüd maakler sõidab 80km ka tagasi, kokku 160km. Kütus kulutatud musta auku. Panna nüüd kõik need tühjasõidetud otsad - nii lühikesed kui pikad kokku siis tulevad üüratud summad. Aga keegi peab ju ka kontoris olema ja klientidega tegelema ehk siis vähemalt üks tööline palgal. Ning kõige lõpuks peab kinnisvara bisnisi tegija arvestama ka sellega, et võib tulla kuu või paar kus on selline madalseis kus ei toimu ühtegi tehingut ning sissetulekut pole - tööd tuleb aga koguaeg edasi teha ja arved esitatakse ka koguaeg. Seega peab reservi ka midagi kogunema. Peale selle eeldab ju riik samuti, et ettevõtja on pururikas kes peab üüratuid avansilisi tulu ja sotsmakse maksma.

Ehk siis suvaline liinitööline kellel igakuu 290 eura arvele tuleb ei oskagi aru saada ettevõtlusest ja sellest, et ettevõtjana ei garanteeri keegi kuulõpuks raha.

Ilmselgelt oled sa maakler - rumal maakler.
Kuulutusteportaali lisamine on lihtsaimast lihtsam. Populaarseid on meil kaks: kv.ee ja city24.ee.
Esimeses neist on 2 nädala kuulutuse hind 6.- eur. Lisaks on võimalik oma kuulutust jagada\vms tuttavate kaudu läbi sotsiaalmeedia - tasuta!
Kui korter on oma hinda väärt, leitakse talle omanik (nt. üürnik) reaalselt alla nädala.

Kui maakler müüb maja, mis asub 80km linnast ja teeb iga huvilise pärast sinna sõidu, on ta veel rumalam kui maakler, kes telefonile ei vasta. Selliste tühjade sõitude vältimiseks on kliendipäevad. Sama kütusekulu on ka potensiaalsel huvilisel, kes poolpiduse kuulutuse pärast asja vaatama tuligi, et saada oma silmaga kinnitust, mis on ja mida ei ole. Seda oleks saanud korraliku pakkumisega\kuulutusega välistada.

Lisaks on korralikul ettevõttel harukontorid\maaklerid üle eesti. See välistab, et pealinna esindaja liigub läänemaale ja vastupidi.

Vaadates praeguseid kuulutusi, teevad maaklerid 50% oma piltidest mobiiltelefonidega, pool vildakalt ning tagatipuks lükatakse sinna mingi suur ettevõtte logo ka keskele. Professionaalsus puudub.

Ja miks peaks mind, kui reaalset huvilist huvitama see, milline on sinu kontor, kui mitu sekretäri sul seal on ja millisel nahkdiivanil sa 6.- euri maksva kuulutuse lisad?

~2 nädalat tagasi tegin päringuid korteri üürimiseks umbes 6-7 maaklerile. Kirjutasin neile kuulutuse põhjal, et täpsustada paari küsimust. Nimelt kirjutasin, et jääks ka märk maha, mitte ei oleks telefonijutt.
Neist vastas mulle 3!
Muutke kõigepealt oma töö läbipaistvamaks ja kliendisõbralikumaks, siis hakake rääkima oma tasudest.

To-tsh

Ei ole maakler ega ole ka kunagi maakler olnud. Lihtsalt mu üldine point on selles, et keskmisel liinitöölisel on arusaam nagu ettevõtlusega tegelevad inimesed istuks 24/7 kodus diivani peal ja võtaks ilma mingite kuludeta ainult palju raha vastu. Puudub arusaam, et ettevõtja peab sebima iga päev ja otsima ning kasutama võimalikult palju tutvusi, et asi toimiks ja toimiks võimalikult suure mahus ja kiiresti kindlustamaks korralik sissetulek. Ei saada aru, et ettevõtlusega kaasnevad enamikes valdkondades ka üsna suured kulud ehk siis kuigi maakler võib seal keskmise tehingu pealt teenida a'la 1000 eurot siis isegi kui tal on 3-4 tehingut kuus siis alles jääb talle nendepealt ehk keskmise palga jagu. Erinevalt paljudest muudest valdkondadest on kinnisvara koht kus võivad liikuda vähese ajaga üüratud summad ja samas pikka aega mitte midagi.

Aga kommenteeriks su väiteid vähe.

Näiteks kuulutuse lisamine on küll lihtsamast lihtsam aga 6 euri 2 nädala kohta teeb üle 12 eura kuus. Kui inimesel pole eriti asja hinnast aimu vaid eeldab, et tahaks saada palju siis müüb ta oma objekti mitu kuud ja kulutatud summa aina kasvab. Kui maakler müüb siis on küll lõpphind kõrgem kuid see ei tule müüja taskust, hind on objektiivsem, inimene ei pea muretsema kuulutamise pärast + eelised kus erinevad maaklerid teevad koostööd ja kui enda firmal pole midagi kliendile pakkuda siis uuritakse ka tuttavate käest ega neil sellist või sellist objekti pole. Oma rate ja lõustakaustas kuulutamisega mine puutaha.

Kliendipäevad ei sobi kõigile inimestele ja suvalise - eriti linnavälise objekti puhul ei tekigi olukorda kus igal asjal hulgi huvilisi -sa ei ütle ju inimesele, et niikaua kuni peale tema rohkem huvilisi pole asja näha ei saa kuna aint temapärast sa ei viitsi sõita. See pole kliendiga personaalne suhtlemine ja solvab inimest. Kujuta ette kui toidupoes oleks ka nii, et enne kui kassajärjekorda pole vähemalt 4 inimest tekkind niikaua kassapidaja kassasse minna ei viitsi ja kassa ei tööta. Jah kulu on ka potentsiaalsel kliendil kuid temal on see kulu seoses konkreetse objektiga vaid korra. Olenemata objektist olgu või täiesti uus tahab iga ostja reaalselt asja ka näha nö. tunda õhustikku ja seal pole midagi pistmist "poolpiduse kuulutusega". Lamba juttu ajad.

Selleks, et ettevõte oleks korralik ei pea kindlasti olema tegu ettevõttega millel harukontoreid üle Eesti nagu mobiilimaste. Isegi pangad kaotavad oma automaate järjest ära kuna pole tasuv - kuigi pangad on vägarikkad ja kliendid on praktiliselt kõik. Sa eeldad, et igas kolkas oleks kinnisvarafirmal enda kontor - ära demagoogitse.

Mis puutub suhteliselt kehva pildikvaliteeti siis sellega olen ma nõus.

Sind ei peagi huvitama milline on maakleri kontor kuid asja idu on selles, et soliidsel firmal on oma korralik kontor kohas kuhu inimesel mugav minna, et saada personaalsemat kohtlemist, arutada võimalusi ning sõlmida lepinguid. Nagu ütlesin, suvalisel töllil kes harjund kraavikaevamise, kilu karpi pakkimise ja cyprocipanemise eest kuulõpp nutsu arvele saama ja muu teda ei huvita, siis sellise inimese arusaam ongi selline, et tema teenis 500 ja tal on 500 ja kui maakler teenis 3000 siis tal on 3000. Ei saada aru, et on ettevõtjal on kulud ja et ettevõtja maksab ise maksud.

Ei tea küll millistele maakleritele sa kirjutasid aga loomulikult on jama kui ei viitsitud vastata. Kuid see pole midagi müstilist - neid firmasid on hulgi kus kui saadad meili, et midagi täpsustada või mingit infot küsida siis ei viitsita vastata. Saada mõnda ehituspoodi ja küsi näiteks mingi silikooni kohta vms. 80% tõenäosusega ei viitsi sulle keegi vastata. Ühesõnaga üürikorteritega ei peaks küll kinnisvarad tegelema - sealt on niivähe saada, et motivatsioon on väike - loomulikult ei takista see igast kaabakatel "teenust pakkuda".

Müüsime oma Nõmme-kinnistu buumi tipus, 2007 veebruaris, ja müük käis maakleri poolt siis niimoodi, et alles notari juures saime teada, kui palju Ostja meie kinnistu eest maksis. Kuigi sellest on üle 5 aasta möödas, närib see ikka veel hinge, et maakler sai peaaegu POOL MILJONIT Eesti krooni meie maja pealt endale. Samas oli kõik "poliitiliselt korrektne", sest meile maakler lubas, et meie saame 4 miljonit kätte, mille ma tõesti ka kätte saime. Aga et tema võttis peaaegu pool miljonit meie maja müügi pealt endale, saime alles notari juures teada.....

Võin veel lisada, et meie maja kuulutused ei olnud MITTE ÜHESKI portaalis üleval ja reaalselt meie juures näitamas käis maakler ainult ühele inimesele meie maja, aga tema ei ostnud seda. See, kes ostis, vaatamas ei käinud. Nii et maakleril ei olnud peaaegu mingeid kulutusi meie maja müügiga, heal juhul mõned telefonikõned. Meie ise suhtlesime ka meili teel, mis teatavasti ei maksa. Nii et kui me nägime notari juures ligi poolemiljonilist vahendustasu, siis lõi ikka silme eest mustaks...

Aga ise sa soovisid ju 4 miljonit selle objekti eest saada. Ja saidki ning vahendustasu maksis põhimõtteliselt ostja. Soovitan tulevikus maaklerlepinguid allkirjastada, kus vahendutasu protsentuaalselt on kinnitatud...

To:2007

Mida sa siis virised kui said niipalju kui küsisid ja tahtsid? Tean küll mis sa virised - oleksid sa teand, et annab äkki leida ka nelja ja poole milliga ostja oleksid hoopis 4 ja pool milli kätte tahtnud saada - mõtle kuipalju siis oleks rohkem laia lehte mängida saand. Kõige lihtlabasem kadedus. Samas äkki neli ja pool tahtes oleks koos maakleritasuga - isegi palju väiksema protsendiga asi seisma jäänud, masu peale tulnud ja nüüd hea kui pool saadud summast saaksid.
Vaata, su elamist ei kuulutatud äkki seetõttu, et maakleril oli juba ilmselgelt jõukas inimene olemas kes oli öelnud, et tahab nõmmele maja ja kuni 5 milli hinnaga olenevalt seisukorrast.

Kas OSTJA suhtes oli viisakas tegu, et Tema pidi maksma pool miljonit maaklerile? Maakleri tasu oleks võinud olla heal juhul 100 tuhat krooni, aga mitte mingil juhul 500 tuhat. Meie saime 4,0 miljonit, maakler oleks saanud 0,1 miljonit, kokku oleks Ostja maksnud 4,1 miljonit. 400 tuhat oleks Ostjale alles jäänud. Seda enam, et see maja lükati täiesti maatasa ja tuli nullist ehitama hakata.

To:2007

Kas OSTJA suhtes oli viisakas tegu, et Tema pidi maksma pool miljonit maaklerile?

Aa, sul hakkas lihtsalt ostjast hirmsat moodi kahju - müünd siis äkki hoopis 3 milliga maha - mõtle kui palju rõõmu see tulevasele ostjale oleks valmistand. Kehv vabandus mees.

Maakleri tasu oleks võinud olla heal juhul 100 tuhat krooni, aga mitte mingil juhul 500 tuhat.

4 miljoni pealt 100k oleks 2,5% tasu mis on absurdselt väike protsent - praegu vaatad siis paljudel suurtel firmadel on maakleritasu 10%. Okei sinupuhul oli see tol ajal tavatult kõrge protsent kuna tehinguid toimus ju palju kuid ikkagi - miks mitte võtta maas vedelavat raha kui seda pakutakse? Sina millestki ilma ei jäänd. Seda venda kes tagataskust 4 ja pool millimeetrit krundi eest välja käis samuti mitte - mis sa siis soiud? Tunnen inimest kes buumiaeg oma äridega teenis umbes 4-5 miljonit krooni KUUS puhaskasumit ja sõidab ülikalli ferrariga - kas arvad, et sellist tüüpi kotib see paarsada tonni ees või taga kui eksklusiivset kohta saada tahab? Ära ole kibestund, et maakler oskas õigel hetkel ka endale korraliku nutsu teenida.