Milliseid kortereid eestlased eelistavad?

Kus peaks kortermaja asuma?

Kõrgelt hinnatud on väljakujunenud elukeskkonnad (nt Nõmme, Mustamäe või Tabasalu), samuti looduskaunid kohad näiteks Kakumäe rannad, Tabasalu panga ümbruskond. Vähem väärtustatakse lagedaid põldusid, kus bussipeatused, poed ja lasteaiad kaugel.

Kesklinn on kohati oma ärihõngu tõttu muutumas järjest rohkem bürookeskuseks ja äriinimese koduks. Pered vaatavad rohkem linna serva poole, kus on lastel mängumaad ja õhk puhtam, kus on pargid ja jooksurajad.

Kui suur on enim nõutud korter ja millise planeeringuga?

Enim nõutud suurus on ikka 2-3-toalised suurusega 40-70 m2. Nende arv uutes ehitatavates majades on ka kõige suurem. Planeeringus on oluline, et oleks eraldi toad ning ideaalne oleks L tähe kujuline köögi- söögitoa- elutoa lahendus. Eraldi ruumis köök või köök elutoa seinaks ei ole inimestele enam nii meelepärane. Väga olulised on elutoa suured aknad, terrassid, panipaigad ja autokohad.

Milline hind?

Valdavalt on hinnapiir 130 000 EUR ( 2 milj krooni) juures. Kõrgema hinna juures on sihtgrupp väike. 130 000 eurost alates on võimalik soetada ridaelamu väikese aiaga, paarismaja või väike eramaja, mille osas ongi suurem nõudlus kui kallima korteri järele.

Kas eestlaste soovid on muutunud või hakkavad muutuma?

Inimesed on oma kogemustele tuginedes hakanud väärtustama kvaliteeti. Enne kui midagi ostetakse, jälgitakse huviga ehitaja kogemusi ja varasemat tööd. Kogemused ja hea maine loevad ning omavahel võrreldakse erinevaid arendajaid. Ostjad muutuvad iga päevaga kogenumaks.

Kas eestlaste soovid sarnanevad eurooplaste eelistustele?

Kindlasti on sarnane vanusega kaasas käiv areng. Noor inimene soetab oma väikese palga juures tagasihoidlikuma eluaseme ning võimaluste kasvades elu jooksul vahetatakse see välja kas luksuslikuma korteri või maja vastu.

Teine huvitav vaatenurk ja võrdlusmoment on ehitatavad eluasemed. Eurooplaste suund eluasemeturul on kolida nn magalatest välja linna äärealadele, kus levinud on väga väikesed kortermajad ( ca 16 korterit), ridaelamud tillukese maalapiga ning eramud. See on peresõbralik keskkond kodu loomiseks. Nn magalate piirkond Euroopa linnades on jäänud sisserännanute ja madalapalgaliste pärusmaaks. Kahjuks kipub seal lokkama ka kuritegevus, õnneks Eestis seda ohtu näha ei ole, mitmed Tallinna korterelamute rajoonid on tuntud oma rohelise ning peresõbraliku keskkonna
poolest.

Eesti turul on ridaelamute ehitust veel vähe, sest maad ümber Tallinna veel jagub , kuid usun, et lähiaastatel jääb ka maad vähemaks ning aeda ja grilliplatsi armastav eestlane hakkab mõtlema rohkem ridamaja peale.

Sarnaselt eurooplastega väärtustatakse meil kõrgelt miljööväärtusega maju, nt Kadriorus, Kalamajas, samuti ka „Stalini-aegseid“ paksude kiviseintega maju ja loomulikult arhitektuurilisi ja ajaloolisi väärtusi.