Euroga on paremini kohanenud linnainimesed ja kõrgema sissetulekuga pered
(6)
Mullusega võrreldes on euroga harjunud inimeste hulk 11 protsendipunkti võrra kasvanud, ent endiselt on mitmete elanikkonna rühmade seas mittekohanenute osakaal keskmisest palju suurem.
„Eelmise uuringuga sarnaselt on mehed ja linnaelanikud eurohindadega võrreldes naiste, maa ja väikelinnade elanikega paremini kohanenud. Näiteks uue vääringuga üldse mitte kohanenutest 65% olid naised ja 39% maaelanikud,“ kõneles teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
„Murettekitav on tugev seos kohanemise ja sissetuleku vahel – kui alla 400 eurose sissetulekuga peredes on mittekohanenuid 44%, siis üle 1100 eurose tuluga perede hulgas vaid 18%.“ Enam kui kolmandiku euroga mitte harjunutest moodustasid alla 400-eurose kuusissetulekuga perede liikmed.
Võrreldes teabekeskuse aastataguse uuringuga on oluliselt kasvanud nende inimeste hulk, kes leidsid, et kohanesid uue vääringuga ilma abita – nii arvas tänavu 38%, aga mullu vaid 23% vastanuist.
“Sellest võib järeldada, et kohanemisprotsess osutus kokkuvõttes vähem vaevaliseks, kui esialgu tundus,“ kommenteeris Sägi. Ilma abita kohanesid sagedamini kõrgeima sissetulekuga, töötavad, 30-49-aastased, meessoost inimesed ning Tallinna ja muude Eesti suuremate linnade elanikud.
Inimesi on eurohindadega kohanemisel kõige enam abistanud hindade vaatamine mõlemas vääringus ja eurohindade ümberarvestamine kroonidesse – mõlemat mainis pea pool vastanuist. Sama tõdeti ka aasta tagasi, kuid siis oli mõlemale abinõule toetujaid enam.
„Eurokalkulaatorit kasutasid suhteliselt sagedamini eakad, töötud ja madalama sissetulekuga inimesed, noortele oli harjumisel enim abiks hindade näitamine kahes vääringus,“ kõneles Sägi. Elanikke, kes pole tänini kohanenud, on eriti abistanud hindade ümberarvestamine kroonidesse ja hindade vaatamine mõlemas vääringus, kuid ka eurokalkulaator.
Eurohindu arvutab kroonidesse seni mõnikord ümber 79% elanikest, tüüpiliselt vastati variandiga ”harva”. Aastaga on oluliselt suurenenud nende elanike osakaal, kes arvestavad eurohindu kroonidesse harva või üldse mitte ja vähenenud enamasti hindu ümber arvutajate osakaal. Mittekohanenud elanikest arvutab senini hindu ümber 89% ja nemad teevad seda endiselt kas alati või enamasti.
Uuring viidi läbi aprilli alguses. Telefoni teel küsitleti 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Küsitluse valimit võib pidada esinduslikuks 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike suhtes. Andmeid võrreldi 2011. aasta aprillikuus läbiviidud analoogilise küsitluse tulemustega.
