Sandor Liive: aeg, millal elektrit sai poolmuidu, saab otsa

Aprillist avanes elektriturg osaliselt ning eriti nüüd, sügisel, hindu tõstes, on tootjad üheks hinnatõusu põhjuseks toonud elektrihinnad, mis on tõusnud 40 protsenti. Nurina põhjal näis, et nii suur hinnatõus tuli tootjatele siiski üllatusena ja nad ei osanud seda oma kuludesse komponeerida.

Vabaturg on täis üllatusi. Vabaturu hinnad on muutlikud. Kui suletud turu hind oli 30, vabaturu hind algul 40, siis täna kõigub see juba 50 (eurot megavatt-tunni eest - toim) kandis.

Vabaturu eripära on see, et hinnad muutuvad ja see, et elektriturg avaneb, ei olnud üllatus. Eesti elektriturg pidi 35 protsendi ulatuses avanema juba eelmise aasta 1. aprillil, kuid avanes aasta hiljem. Nii et kõikidele klientidele ja ka meile anti üks aasta kohanemiseks juurde.

Ka meie käisime aktiivselt oma vabaturule minevate klientide juures ja seletasime, mida see tähendab.

Enamik neist klientidest on suured ettevõtted. Kõik nad ostavad mingit tooret vabaturult sisse, enamik neist müüb ka oma toodangut vabaturule, ütleme siis börsil kaubeldavale turule, sest turumajandus on ju Eestis kõikjal, välja arvatud selles osas, mis puudutab vett ja elektrit.

Kõik meie kliendid toimetavad vabaturul niikuinii ja nüüd see viimane asi ja kulukomponendis mitte kõige suurem - elekter - läks ka sinna. Ma arvan, et avatud turu mõju klientidele tähtsustatakse isegi liiga üle.

Mulle on mitu klienti öelnud, et jah okei, hind muutus, aga see ei olnud tema jaoks elu ja surma küsimus. Pigem nii mõnigi klient on öelnud, et me saime 20 aastat suletud turult odavat elektrit. Bensiini eest maksime ammu n.ö turuhinda, elektri saime poolmuidu, küll oli tore aeg. Selge on aga see, et see aeg saab otsa.

Et elektrituru avanemisel eratarbijale 2013. aastal üllatust ei tuleks, siis kui suur hinnahüpe võrreldes praegusega võib tulla?

1. jaanuar 2013? Ma ei spekuleeri mitte midagi. Ma ei tea, mis on turuhind, ma ei tea, milline on konkurentsiolukord. Ma ei spekuleeri, ei spekuleeri üldse.

Umbkaudugi mitte?

Ei, ei spekuleeri. Kui ma ütleks midagi, siis see oleks spekuleerimine.

Nii, et te ei taha seda võimalikku üllatusmomenti hetkel vähendada?

Ei taha.

Kui kaua võib tarbija praegu olla kindel, et elektri hind ei muutu?

Elektri hind koosneb kliendile kolmest komponendist: üks on võrgutasud, teine on elektri hind ja kolmas on elektri aktsiis - taastuvenergia tasud - ja lisaks käibemaks.

Meie käes on suletud turul elektri hind, mis ei muutu. Vabaturul on see seotud vabaturuga. Jaotusvõrgu hinna ehk võrguhinna puhul regulatsioon järgmisel aastal lõpeb ja järgmisel kevadel tuleb sellega midagi teha - kas ta siis tõuseb või langeb, jääb samaks, see selgub järgmisel aastal, kui konkurentsiamet Jaotusvõrgu ettepanekut (Jaotusvõrk kärpis kuu tagasi hinnatõususoovi 12,37 protsendile - toim) arvestades oma otsuse teeb.

Taastuvenergia tasu sõltub taastuvenergiatoodangu mahust ning vastava otsuse teeb valitsus.

Arvata, et elektri hind on minu kätes, on selgelt meie võimete ülehindamine. Reaalselt on meie käes mõned komponendid, aga need komponendid on ka konkurentsiameti kontrolli all.

Eesti Energial on käigus mitmeid projekte, mis vajavad investeeringuteks raha, nagu me teame. Muu hulgas soovite põlevkivi kaevandada ja töödelda Jordaanias. Käimas on nn Iru jäätmeploki rajamine. Elektri hinna tõusu taustal näib, et soovite hinda tõsta selleks, et laieneda välismaal ja ellu viia teisi Eesti Energia suuri ambitsioone?

See kõik on vale. Kui me räägime Jaotusvõrgu hinnast, siis tõsi on see, et mida rohkem me jaotusvõrku investeerime, siis seda rohkem see jaotusvõrgu hinda mõjutab. See on reguleeritud äri ja üks osa nendest ärikuludest on kapitalikulu, mis on seotud sellega, et mida rohkem investeerid, mida paremaks võrgu teed ja seda kallim võrk on.

Nii et Jaotusvõrgu puhul on see tõsi. Kõik muud investeeringud, elektritootmise investeeringud ei mõjuta jaotusvõrgu hinda.

Kogu Jaotusvõrgu raha investeerime me jaotusvõrku. Eesti Energia on Jaotusvõrgule andnud kontsernisiseselt 4,3 miljardit krooni laenu, et teiste tegevuste arvelt neid investeeringuid finantseerida.

Eesti Energia teenib raha vabaturu toodetega, näiteks õliekspordiga. Me müüme elektrit vabaturul Lätti, Leetu, Soome. Meie varadega tehtud investeeringud on aga kõik Eestis.

Kui me vaatame ärivõimalusena, kuidas müüa põlevkivitehnoloogiat mõnes välisriigis ja vaatame mõningaid elektri- ja soojusekoostootmisprojekte, näiteks ka mõnes naaberriigis, mis toetaks meie elektrimüüki Lätis ja Leedus, et saada seal seal kasumlik, nö maasikasinvesteerimisprojekt mõne väikese koostootmisjaama näol, siis jah, seda me teeme. Kuid täna ei ole meil ühtegi projekti, kuhu me juba füüsilist raha n.ö rauda või betooni mõnes teises riigis valaks. Kui me seda ka tulevikus teeme, siis me kindlasti ei tee seda mitte mingil juhul raha eest, mida me teenime Eesti elektritarbija käest. See saab tulla ainult ekspordituludest, mis me teenime välisturgudelt.

Nii et olete täiesti teadlikult rahad n.ö lahku löönud?

Absoluutselt. Ka Eesti asjad nõuavad nii palju investeeringuid. Eestis olevad ärid ei tooda meil vabarahavoogu, mida saaksime investeerida mujale. Me investeerime selle raha kõik Eestisse.