Alustav ettevõtja ei tohi büroopinda üürida läbimõtlematult

kas sellel Uus Maal on mõni sugulane või voodikaaslane Delfis tööl?

Paneb siiani hämmastama mõiningate ettevõttete eksisteerimine. Tulles Liivalaia tänavalt mööda Tatarit kesklinna poole jääb paremat kätt rida väikseid hilbu ja veini poekesi , mis avavad oma uksed alles kl 11 ning müüjateks on noored blondiinid, kes musta BMW-ga kohale sõidavad. Pole veel eales nendes "butiik-kaupluste" moodi asutustes klienti näinud. Arvestades sealse piirkonna kinnisvara rendihindu ei ole ühegi füüsika seadusega võimalik, et selline äri saaks ausal teel eksisteerida. Maksuamet võiks natuke uurida, selliste asutuste paberimajandust ning "kassat" mis tekib justkui iseenesest ilma, et kliendidki kohal käiks. Oma rahapesu võiks osata natuke rohkem põranda alla viia.

Kaasaegsel tegijal pole vaja rentida kinnisvaraga tegelevatelt ettevõtjatelt bürood.
Mis iganes eksperdid teevad reklaami omasugustele, mitte loova ja tootva - tühja töö tegijatele, kes teenivad raha nagu seaduslikud vargad kuni nendega jokk. Aga tegelikult elavad nad nagu paralleelmaailmas ja on nn. ettevõtjatena vaimunärijad. Jurades oma ajausid, nii rahajagajaist - rahvateenrite kui ka tarkade seadusanjate - rahvaesindajatena lõhutakse oma pähklit ainult raha eest ja pärast. Seda tehakse nii jäärapäiselt nagu alati, on tehtud justkui kuskilt, ei tea kelle poolt, etteantud programmi järgi, asja tuumani jõudmata ka kuni surmani. Nii on ateistidena tuntud kodanikud kaasmaalased, kestlike kujudena teenind raha nagu jumalat ja valitud juhtidena nimetatanud end ise omade ringis tunnustatud ettevõtjaiks ning elutegevust Maal oma elutööks. Juhtidena nagu jumalaasemikud pole läbi aja rikastudes keegi neist põlismaalastest targemaks saanud. Kes enne pensionile minekut pole targaks saanud, ripub oma ametipostil nagu naelutatult, pidades end asendamatuks heatgijaks. Ainult jumal ise teab, keda kurat võtab, hiljem kui on hilja ka targal juhil ja õpetajal, teada saada, millega ta on hakkama saanud ettevõtjana. Patukoorem on nagu alati suur nagu püramiid ja ei kaalu kunagi vähem kui võlakoorem kullas. Kuigi see on väike, teavad kõik, et ka sellga ei pääse nõelasilmast läbi keegi, kes on ette võtnud rohkem kui loonud.
Mõte on tegu, aga mitte nagu alati, hea plaani tegemine ja just siis kui ekspert on öelnud, enne jokk kui mõelnud, mida Maal on teha võimalik kui mitte ette võtta.
Ruumis aega on nii, et häbi olgu sel, kes seejuures halvasti mõtleb ja rohkem ette võtab kui seedida ja kanda jõuab.

Inimesena on eksperdil nagu alati, hea programm, kõva motivatsioon. Aga kui tal ettevõtjana siis kõik nagu alati, välja tuleb, selgub, et miski organ justkui rikki läinud ja nii polegi eksperdi mõte teoks saanud. Kui inimese teovõime on kinni motivaatoris ja ka mälu kadunud ning ka jokk, siis hiljem on juba hilja ja ekspert on eksliku inimesena süüdimatu.
See on paratamatus - kirjutamata seadusena karm, aga õiglane kõigi ja ka valitud juhtivate sptsialistide kui avaliku elu tegelaste suhtes kui nad edukate ettevõtjaina üritavad looduselt võtta nagu alati, poliitikutena justkui vanima ameti pidajad, ande ka kõigilt inimestelet.
Ega targad PR Antsud ka konnasööjaina asjata pole öelnud: Cést la vie.

Kõik kehakatete müüjad on rahapesijaina puhaste kätega süütud ka puhta pesu kandjaina. Üksikud on küünilised ja tekitavad mulje ja jätavad jälgi, millest võiks aravata, et kellestki on kolm seltskonnalõvi, justkui korraga üle käinud.

hea info

omale firma nimel luksusmaasturi, järgneb villa mere ääres, siis...