Analüütikud: Eesti eksport jätkab kerget kasvu

Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul jätkab Eesti eksport kuises arvestuses järgnevatel kuudel võrdlusbaasist tingitud kerget aastakasvu, kuid laiemas plaanis on hea tulemus eelmiste tippude hoidmine, vahendas BNS.

Palmi hinnangul püsivad ekspordi kasvuväljavaated tõenäoliselt nõrgad, kuniks Euroopas toimub pööre paremusele. "Lootused on jätkuvalt, et pärast käesolevat üleminekuaastat toimub järgmise aasta esimeses pooles majandusaktiivsuse kasv," ütles Palm BNS-ile. Ta lisas, et import järgib suures osas ekspordi mahtusid, kasvades sisenõudluse toel kiiremini.

Palm ütles teisipäeval statistikaameti avaldatud väliskaubanduse statistikat kommenteerides, et jättes kõrvale mineraalsete toodete kuise languse, on teised kaubagrupid näidanud seni head vastupidamist Euroopa kriisile. "Näiteks masinate ja seadmete kaubaekspordi mahud olid mais viimase üheksa kuu suuremad," selgitas Palm.

Samuti olid metallide ja metalltoodete viimase kolme kuu keskmised ekspordimahud 15 protsenti kõrgemad kui eelmisel perioodil, puidul ja puidutoodetel 18 protsenti ning keemiatööstusel 14 protsenti kõrgemad. "Arvestades ka sesoonsust, on see teiste riikide võrdluses hea tulemus," hindas ökonomist.

Palmi hinnangul peitub Eesti suhteliselt tugevate numbrite taga suures osas Skandinaavia tööstuse konkurentsivõime ja Põhjamaade sisenõudluse tugevus aasta esimeses pooles. "Euroopa nõudluse jahtumisele on aasta esimeses pooles hästi vastu pidanud ka Soome tööstussektor, mille mahud on alates veebruarist püsinud kuises arvestuses kerges kasvus. Soome töötleva tööstuse jaanuarikuu viieprotsendine aastalangus on tänaseks kahanenud ligi kahe protsendini, samas kui mitmed Euroopa eksporditurud püsivad problemaatilised," kommenteeris ökonomist.

Edaspidiseks ootab Palm, et nii Eesti kui ka Põhjamaade ekspordisektor demonstreerib jätkuvalt võimet kohaneda keerukate oludega, kuna otsitakse uusi võimalusi, kompenseerimaks langevaid turusegmente. "Nõudluse alanemine suurtel turgudel ja koos sellega kaasnev surve hindadele mõjutab paratamatult kasvunumbreid," prognoosis Palm.

Swedbanki peaökonomist Annika Paabuti hinnangul tuleb ekspordi kasvunumber tänavu oluliselt tagasihoidlikum kui eelmisel kahel aastal, mis tuleneb ühelt poolt ajalooliselt kõrgeimatest ekspordimahtudest ning teisalt ka Euroopas aset leidvast kriisist.

Edaspidi ootab Swedbank peale elektroonikasektori teiste sektorite osakaalu suurenemist koguekspordis ja Eesti peamiste ekspordipartnerite Põhjamaade majanduste suhteliselt head käekäiku. "Ekspordikasv jääb sel aastal aasta keskmisena siiski positiivsema poole peale," kommenteeris Paabut BNS-ile. Ta lisas, et peaasjalikult mõjutab kasvumäära siiski kõrge võrdlusbaas: Eesti ekspordimaht ületab juba 90 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui euroliidu keskmine suhtarv jääb 40 protsendi piirimaile.

Impordimahud on Paabuti sõnul ühelt poolt seotud ekspordimahtudega, kuna paljud tootmissisendid tuuakse riiki sisse, ning teisalt sisetarbimise taastumisega. "Nii maksude laekumine kui ka jaekaubanduse müügimahud lubavad uskuda, et lõpptarbimiskaupade impordi kasv sellel aastal kiireneb oluliselt. Seda toetab nii kosunud kindlustunne kui ka kasvavad majapidamiste sissetulekud, mis võimaldavad majapidamistel hõlpsamini oma kulutusi teha," märkis analüütik.

Teisipäeval avaldatud väliskaubanduse statistika kohta ütles Paabut, et eelmise aasta kõrge võrdlusbaasi alusel olid tänavused aastakasvud üsna ootuspäraselt miinusmärgiga, kuna eelmise aasta esimene pool tõi kaasa rekordilised ekspordimahud. "Esimese viie kuuga me siiski täheldasime ekspordimahtude marginaalset kasvu, mis omakorda tähendab, et vaatamata elektroonikasektori võrreldes eelneva aastaga madalamatele ekspordimahtudele on ekspordinumbrid pigem toomas häid uudiseid," kommenteeris ta.

Paabuti hinnangul otsest mõju euroala kriis Eestile ei avalda, sest Lõuna-Euroopa riikidega on kaubandussuhted üpris väikesemahulised. "Kaude aga on oma mõju kindlasti ja seda läbi suurte euroala riikide nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, mis on meie suurima partnerriigi, Rootsi, peamised ekspordi sihtriigid," rääkis Paabut.

Seeläbi on Paabuti hinnangul ka Rootsi ekspordimahud olnud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikumad, mis omakorda on mõjutanud ka Eesti ekspordimahtusid Rootsi. Lisaks mõjutab kriis üleüldist kindlustunnet, mis omakorda juhib suuremaid muutusi ja aktiivsust majanduses. "Oleme korduvalt maininud, et majanduse edasist käekäiku ei juhi enam pelgalt majanduslikud tegurid – üha enam mängivad rolli nii poliitilised kui ka psühholoogilised tegurid."

Statistikaameti teatel vähenes kaupade eksport Eestist 2012. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga jooksevhindades kaheksa protsenti, import Eestisse jäi aga samale tasemele. Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 113 miljonit eurot, mis oli ligi viis korda suurem kui mullu mais.