NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teata sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: registreeritud parimad uuemad vanemad
  • hmm

    24.05.2012 14:02
    Mis mõte on siis Eestis elada kui tarbimise maksukoormust järjest suurendatakse? Töötada ka pole mõtet sest tööjõumaksud on liiga suured. Ilmselt on valitsuse soov et rahvas siit riigist lahkuks :)
    Vasta
  • palk

    24.05.2012 14:14
    Kuidas minuga oli ....ka Euroopa Liidu keskmisest madalam :(
    Vasta
  • mees

    24.05.2012 14:16
    aga meie palgad olid ka ühed väiksemad.
    Vasta
  • Eugen Veges

    24.05.2012 14:34
    OECD andmetel oli (eelmisel aastal) eestimaalaste maksukoormus 40,1 protsenti. Taanlastel oli 38,4 protsenti, norralastel 37,5 protsenti. Soomlastel oli see mõnevõrra kõrgem (42,7 protsenti), kuid reaalmaksukoormuse võrdlusbaasis tegime ka neile ära.
    Riigieelarve ja omavalitsuste maksutulu ning sisemajanduse kogutoodangu jagatise taseme poolest pole Eestil põhjust häbeneda - teeme isegi osadele heaoluühiskondadest ära. Päris tipus me muidugi pole, kuid kui varjus olev ressurss (varjatud maksud) appi võtta, siis jätaksime ka eespool olijad selja taha. Sellest ka meie paljud hädad (töötus, inflatsioon, sisemajanduskogutoodang per kapita, emigratsioon, elanike netosissetulekud, sotsiaalsed tagatised jpm).
    Administreerimiskuludest kõrgemaid riigilõive tuleb käsitleda maksudena. Maksuna tuleks käsitleda ka ravikindlustuse teenuse kättesaamatuse tõttu tehtud kulutusi. Töötuskindlustusmaks (võimuladvik peidab mittemaksulisele tulureale) on samuti maks. Tasuta hariduse juures lastevanemate tehtavad kulutused on maksustamine. Lastevanemate töövihikute soetamise kulu on maksustamine. Põhjanaabritel sellist “õppemaksu” ei ole. Eestis ei rakendata trahve mitte niivõrd väärtushinnangute kujundamiseks, kuivõrd riigikassa täitmiseks. Laustrahvimised pole haruldased. Riigi ja omavalitsuste omanduses olevate monopolide (Eesti Energia AS, Tallinna Vesi AS jt) dividenditulu paigutub samuti maksustamise alla.
    Kõiki petuskeeme ei jõua ette lugeda. Pole ka põhjust, need on kõigile teada.
    Eesti maksukoormusega trikitajad on ületanud mõistlikkuse piirid. Negatiivsed tendentsid (kodanike kesised sissetulekud, toimetulekuraskustes leibkondade rohkus jne) ühiskonnas ei tulene NSVL pärandist, maailma majandusest ega mõnest kolmandast tegurist, vaid meist endast. Need ei tulene ebaõnnestumistest, vaid rumalusest. Maksustamine Eestis vajaks läbipaistvaks muutmist ja langetamist, haldusstruktuur aga võimalustega kooskõlla viimist. Madala maksukoormuse müüdi kummardamine ei võimalda maksudega trikitamistele lõpparvet esitada.
    Vasta
  • ehh

    24.05.2012 15:03
    no uudis küll jah, kui ikka ettevõtetelt makse ei võeta (mis teistes riiides on peamine maksutooja) siis on selge et peab alla jääma, aga mul on teine uudis ka eesti palgakoormus on ka alla EL keskmise.
    Vasta
  • irw

    24.05.2012 15:07
    Jah, noh, teada kellele on kõige kasulikumad madalad otsesed maksud ehk tulumaks. Suurepalgalistele. Kui kogu maksukoormus kokku liita, siis jama- see on kindlasti üks Euroopa suurimaid. Kui lisada siia keskmine ostujõud ja selle võrdlus Euroopaga, siis võiks kirjutada magistritöö teemal, kuidas rahata hakkama saadakse.
    Vasta
  • pärismaalane

    24.05.2012 15:18
    Vabandust,
    aga ehk tohiks teada saada ka seda, kui suur on Eesti maksumaksja maksukooormus?

    Kui suur osa sellest SKP-st on maksuvaba, palju SKP-st kokkujoonistatud kasumina maksuvabalt välja veetakse?
    Lahutades selle osa SKP-st saab juba oluliselt kõrgema maksukoormuse.
    Minnes aga selle enamuse peale, keda nimetatakse paberi peal riigi aluseks (paber küll kannatab kõike...), kodanike peale, siis nende keskmine maksukoormus on 60-70% kanti - riigieelarvet moodustavad maksud on ~90% kodanike igapäevatoimetuste maksud.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    1 vastus
    Vasta
  • pärismaalane

    24.05.2012 15:21
    pärismaalanekirjutas:
    Vabandust,
    aga ehk tohiks teada saada ka seda, kui suur on Eesti maksumaksja maksukooormus?

    Kui suur osa sellest SKP-st on maksuvaba, palju SKP-st kokkujoonistatud kasum...
    1 vastus
    Majanduse terviku seisukohalt on maksuvabalt väljaveetav kasum samuti tervikmajanduse maksustamine. Sedakaudu muutuks majandamise reaalne maksukoormus veelgi suuremaks.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Oh seda lihtsameelsust!

    24.05.2012 16:05
    Kas ükskord saadakse sellest aru, et Eestis näidatakse maksukoormust palga puul brutopalgast, aga netopalgast moodustab see pajlu suurema summa kui siis, kui maksukoormust oleks näidatud netopalgast, nagu seda tehakse enamuses Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides. Käibemaks on Eestis maailma suurim.
    Vasta
  • Njahh

    24.05.2012 16:42
    Kunagi võib ta langeda jah, aga ei pea.
    Praegu ÄP andmetel on OECD poolt meie maksukoormus 40,1%, välja rehkendatud.
    Vasta
  • KUI RÄÄGITE EUROOPA

    24.05.2012 16:49
    MAKSUKOORMUSEST SIIS RÄÄKIGE KA EUROOPA PALKADEST , ÄRA HAKKAB POOLIK UUDIS JUBA TÜÜTAMA ,KOGUAEG MINGI EUROOPA SEE JA EUROOPA SEE SIIS VAHEPEAL SOOME JA JÄLLE EUROOPA.RÄÄGIME PALKADEST ESIALGU
    Vasta
  • kk

    24.05.2012 17:01
    Kuni juurde ei ole lisatud ka kaudsed maksud, ei ole mõtet asju võrrelda. Eestis ületavad kaudsed maksud nagu käibemaks ja aktiis kordades teistes riikides kehtivaid.
    Vasta
  • Arvamus

    24.05.2012 17:27
    Otseseid makse siin ei ole mõtet maksta, vastu niikuinii midagi ei saa. Pikad ravijärjekorrad, nigel pension - minu palk maksustatakse Soomes, kus see on oluliselt soodsam. Hinna kvaliteedi suhe paigas. Tarbimise maksustamist annab tarbijal endal juhtida - ostan riigist, kus soodsam. Sigaretid-alkohol soodus osta eestist, seega aktsiisimaksu tasumisse panustan. Mina rahul ja riik rahul loodan. Minu ettevõte tegutseb Eestis, kuna kasumit hetkel välja ei võta sobib samuti, tulevikus kolin ta loomulikult ümber.
    Vasta
  • kriitik

    24.05.2012 18:12
    Palgad ka Eestis väga madalad . Pensionid naeruväärsed ! Lastetoetus 19 Eurot ??? Kas hakkab kurb ??
    Vasta
  • ..käed eemale keskvõlakonnast

    24.05.2012 20:23
    ...muhha-haa... kui võtta keskmise inimese maksukoormus...siis see läheb kohati üle 3/4ku....nii et maksude koha pealt oleme ikka esimese viie seas.....kui mitte esimesed....
    Vasta
  • nu...

    24.05.2012 21:04
    ise lollid,et maksate....ju siis pole probleemi:))))
    Vasta
  • Piär@ik:3520

    24.05.2012 21:18
    Vaatamata väikestele maksukoormusele, jääb Eestis töötavainimese kätte üha vähem maksujõudu.
    Kättemaksuga ei trumpa keegi jo kerakondlikke altkäemaksuvõtjaid üle, sest kogu tavariigi, Maa ja ilma ning rahvaste reeturid ja taevariigivaenlased on ühinenud globaalse rusikana, mis pole mitte pisike Kulak, kes on paganuse vaenlasena tige nagu mõisavalitseja toapoisi koerapoiss. Poliitilistel prostituutidel on õigus ja tõde on nagu vargamäe litsidel, tõde ja õigus on midagi neil ka teha ise.
    Olgu kust tahes või tahtmata, aga kui pükse kannavad, on ikkagi inimesed.
    Mida teha? Hiljem kui tööks pole asja ega sedagi, millega teha ja töööös pole aega ega ruumi. Pühal tegijal püha päevalgi.
    Vasta
  • Kui maksud kokku löön, siis saan üle 70%.

    24.05.2012 22:08
    Sotsmaksud 40% (sotsmaks 20%, ravikindlustus 13%, töötuskindlustus 5%, pensisambad 2%)
    Tulumaks 12%
    Lisaks maamaksud, aktsiisid, riigilõivud, raskeveokimaksud jne..............

    Kogu eelnev ära makstud maksud maksustatakse 20% käibemakuga.

    Ostmisel maksan 20% käibemaksu.

    Ei usu, et välismaal on tööline maksustatud üle 70% rahaga.
    Kuhu see üüratu maksuraha siis kulutatakse, kas võrdsemast võrdsemate õukonnale?
    Ei usu, et välismaal toimetab rahvas 20% tuluga?
    Vasta
  • Reimo

    24.05.2012 22:32
    Mida me räägime siin ajaloost ,koos masu ja euroga on ikka väga palju muutunud.
    2010 elasime veel maksu paradiisis !
    Vasta
  • elukas

    24.05.2012 23:12
    Maksukoormus võis 2a tagasi väike olla aga kätte ei jäänud ikka midagi. Üldine Eesti inimese ostujõud on naljanumber.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 24 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused