Ektornet omandas kvartaliga kinnisvara 241 miljoni Rootsi krooni eest

Tänavuse teise kvartali lõpu seisuga oli probleemset kinnisvara firma valduses 5,63 miljardi Rootsi krooni väärtuses, mis on aastavahetuse seisuga võrreldes langenud 194 miljoni võrra. Selle omandamine jätkub aasta teisel poolel ning põhiliselt Lätis, kuid ettevõtte hinnangul on kinnisvara omandamise tempo aeglustumas, kirjutas BNS.

Kokku müüs firma teises kvartalis vara 282 miljoni krooni eest. Põhilise osa tulust teenis ettevõte teises kvartalis Norras kinnisvara ja Riias asuva hotellihoone müügist.

Swedbanki kvartaliaruande andmetel ei omanud ettevõte esimese poolaasta lõpuks enam kinnisvara Norras, mullu oli ettevõttel seal kinnisvara 102 miljoni krooni väärtuses.

Teises kvartalis hindas ettevõte alla 121 miljoni krooni eest varasid. Enim oli ettevõtte valduses varasid Lätis ja USA-s, vastavalt 1,85 miljardi ja 1,42 miljardi krooni väärtuses. Eestis omab Ektornet probleemset kinnisvara 576 miljoni ja Leedus 664 miljoni krooni väärtuses.

Ektornet Management Estonia OÜ juhatuse esimees Meelis Šokman ütles BNS-ile, et selle aasta esimesel poolaastal on ettevõte eluaseme sektoris aktiivselt tegelenud korterite müügiga. "Kuue kuuga müüsime 112 korterit ja maatükki ning oleme saavutanud Tallinna uute korterite turul umbes 15 kuni 20-protsendise turuosa," lausus Šokman. "Olulisemaks projektiks on olnud aadressil Juurdeveo 19 asuv kinnisvara, mille 85 korterist on tänaseks müüdud 66 ning kokkuvõttes olen meie müügitulemustega väga rahul."

Šokman märkis, et aasta teise poole suurimateks ülesanneteks on Tallinnas aadressil Merirahu 6 asuva korterelamu ehituse lõpetamine. "Investeering korterelamu ehitusse on olnud 2,3 miljonit eurot ja valmimisaeg septembri lõpp," lausus Šokman. Samuti jätkab ettevõte müüki objektidel, mis asuvad Tallinnas aadressidel Juurdeveo 19, Merirahu 4 ja 6 ning Pärnus Aida 5 ja Jalaka 10, Tartus Lepa 23 ja Lossi 21/23.

Ta lisas, et eluaseme portfellile lisaks on ettevõtte omanduses päris suur hulk nii tootmishooneid, väikeseid kaubanduskeskusi kui ka kontoreid. "Viimased 18 kuud on olnud väga aktiivne uute üürnike otsimise ning hoonete üürnike nõudmistega vastavusse viimise periood," lausus Šokman. "Oleme teinud olulisi investeeringuid ja sõlminud mõned päris suured ning olulised üürilepingud, nagu näiteks puitmajade tootjaga Lasita Maja ja lipumastide tootjaga Flagmore."

"Nende lepingute ja paljude teiste väiksemate tehingute tulemusena vähenes meie portfelli vakantsus enam kui 50-protsendiselt algseisult umbes 20 protsendini," märkis Šokman ja lisas, et lähiajal on oodata veel mõne suurema üürilepingu allakirjutamist.

Šokman sõnul ettevõte hetkel uusi varasid enam juurde ei osta. "Meie eesmärgiks on omanduses oleva vara väärtuse tõstmine ning realiseerimine turuhinnaga, mis omakorda sõltub kinnisvaraturu arengutest," selgitas ta.