Hardo Pajula: Eesti impordib optimismi Rootsi ja Saksamaa kaudu Hiinast

Pajula võrdles erinevate riikide sentimendi indekseid ehk optimismi majandusarengu suhtes ja leidis, et Euroopa viis kõige positiivsemalt meelestatud majandust on Saksamaa, Rootsi ja Baltimaad eesotsas Eestiga. Optimism eeldab, et raha jätkub. Euroopa siinse nurga riike seob jooksevkonto ülejääk – tavapäraselt on optimistlikud just kreeditorid.

Pajula sõnul on kogu positiivse suhtumise alus suure eksportööri Saksamaa majandus. Viimastel aastatel on Saksamaa eksport kasvanud kõige enam Hiina (20%) ja Venemaa (15%) suunal. “Meie ekspordime Rootsi, nemad müüvad selle edasi Saksamaale ja kõik läheb ekspordina Hiinasse. Optimism liigub vastupidist teed – tuleb Hiinast Saksamaale ja valgub siinses regioonis laiali,” rääkis Pajula.

Kuid kas tasub olla optimist ajal kui raskused Lõuna-Euroopas ja võlakriis jätkuvad? Pajula sõnul on Kreekas toimuv vaid nö kõrvalshow. Põhiprobleemi võib leida hoopiski Saksa-Prantsuse teljelt.

“Oleme näinud, et Prantsuse jooksevkonto puudujääk muudkui suureneb. Nii et siin on suured käärid, mis ajaloo vältel ikka ja jälle tekivad,” selgitas Pajula. “Samal ajal kui tööjõukulud Prantsusmaal muudkui kasvasid, on need Saksamaal püsinud stabiilsed.” Pajula sõnul on olukord varem alati lõppenud rahvusvaluutade vahetuskursi ümbersättimisega, nüüd aga kasutavad mõlemad riigid eurot ja pinge püsib.

Analüütiku jaoks on huvitav ka olukord Rootsis, mis optimismiks tegelikult põhjust ei anna. Sealne SKP kahaneb nagu ka eksport, kuid majapidamiste võlakoorem muudkui kasvab. Väga kõrgel tasemel on ka kinnisvarahinnad. Pajula näeb selles kõiges ohtu majandusele ja optimismi peatset lõppu – põhiküsimus on tema sõnul, mis saab Rootsi kinnisvaraindeksist?

“Rootsi sentiment on meie jaoks kõige olulisem tulevikunäitaja,” rääkis Pajula. “Baltiriigid on Rootsi pangasüsteemi ääremaa. Meretagune kinnisvarakrahh tähendaks Rootsi pankadele suurt põntsu ja ääremaade pangad kannataksid võimendatult,” ennustas Pajula.

Lõpuks on pinged suured ka Baltiriikide ja täpsemalt Eesti majanduses. Pajula on eestlased viimaste aastatega 3 miljardi euro ulatuses välisvõlga tagasi maksnud. Kuna Eesti aastane SKP ulatub ca 16 miljardi euroni, on riigist kadunud raha hulk väga suur ja tähendab deflatsioonisurvet.

Pajula sõnul pole deflatsiooni toimunud: ühest küljest küll jõudsalt kasvanud ekspordi tõttu, kuid see katab vaid 1,5miljardit eurot. Seega on Pajula arvestuse järgi deflatsioon ära hoitud Euroopa rahaga ning kasvuhoonegaasi kvootide müügiga. Kohalik põhiküsimus kõlab: mis saab järgmise aasta riigieelarvest ja läbirääkimistest, kas deflatsiooni õnnestub taas vältida?

Seega ei ole hinnatud majandusanalüütik Pajula sugugi optimistlik. Probleemid jäävad suureks nii Saksamaal, Rootsis kui Baltiriikides. Pajula ennustabki nö põhistsenaariumina euroala lagunemist: “Kreeka lahkumine on nädalate küsimus. Euroala ei ole võimalik päästa”. Samuti usub ta langust Rootsi majanduses. Mis tähendab võimendatud raskusi Eestiski.

“Näeme üsna pea majandusarengutele vastava poliitilise korrastumise märke,” hoiatas Pajula. “Liigume kindla tasakaalupunkti poole, põhiküsimus on, milline see teekond saab olema, sest võimalik on ka tõeline segadus. Siiski tasub jääda optimistlikuks, sest see aitab edasi. Pessimistile võib jääda vaid kibe nentimus, et tal oli õigus.”