Kristjan Lepik: mis on õige valik lääneriikidele, kas kärpimine või kulutamine?

kaks küsimust:
1. Miks on majandus tsükliline?
2. Miks on protektsionism kahjulik maailmamajandusele tervikuna?

Kahjuks riike juhtivad seltskonnad ei lähtu reeglina tarkusest (ka selles artiklis toodust), vaid muudest kaalutlustest - näiteks võimul püsimise "nippidest". Nad ka isiklikult ei vastuta tulemuste eest. Vastutavad nende valijad. Seega süüdlast pole...

kõige lihtsam selgitus sellele, miks majandus on tsükliline, on see, et inimene on ise tsükliline. esmalt läheb eufooriasse ja ülehindab võimeid, siis paanitseb ja langeb masendusse.

protektsionism on kahjulik kuna selle tulemusel langeb tootlikkus. täpsema vastuse annab Ricardo absuluutse ja suhtelise eelise teooria ja ka Krugmani uus kaubandusteooria

MRR - tahtsin just sama kirjutada. Kahjuks poliitikute, ärimeeste ja majandusinimeste teod ei käi käsikäes, sest neil kõigil on erinevad arusaamad ja nägemused elu toimimisest. Kes on süüdi? Me kõik oleme süüdi, sest tark pakub, kolmas ja neljas soovitavad ja loll ostab. Kahjuks on kannataja pooleks alati see tavaelanik, kes ei saa üldse milleski aru.

Küsimustele on vastused täiesti olemas. Aga nõuavad pikka seletamist. No nii 50 lehekülge. Mida kommentaariumi panna ei saa.
Saab muidugi vastata ka lühidalt, aga seda vastust Te lihtsalt ei usu. Ja muidugi ei ole see täielik vastus.
Vastan siiski - lühidalt ja ebatäielikult:
1. Sest inimesed teevad vigu ja peamiselt ühes suunas. Töölised küsivad palka rohkem kui ära teenivad, ettevõtjad investeerivad rohkem kui ära tasub. varem või hiljem tuleb need vead kinni maksta. (Kahjuks maksab see, kes ette jääb, mitte vea tegija, aga sihuke see elu juba kord on, karm, kuid see-eest ebaõiglane).
2. Protektsionism sunnib - ja teeb võimalikuks - mingit toodet tootma ka seal, kus selleks on kehvemad tingimused, mitte ainult seal, kus tingimused on parimad. tagajärg - tootmise omahind on kõrgem kui peaks olema.
Teine põhjus - protektsionism on enda majandusele eeliste loomine kellegi teise arvel. See treine, kelle arvel seda tehakse, ei jää harilikult, mokk töllakil vahtima, vaid võtab oma abinõud tarvitusele. Tagajärjeks on kaubandussõda, kyus keegi ei võida (vt. esimest põhjust), nõrgemad osalised aga kaotavad kindlasti. Milline on Eesti võimekus kaubandussõdades osalemiseks?
Kõik, kes soovivad, et Eesti ajaks protektsionistlikku poliitikat, unustavad ära vastumeetmed, mida teised riigis sel korral rakendaksid. Või arvavad sinisilmselt, et teised armastavad Eestit nii palavaklt, et nad mingeid vastumeetmeid ei võta.

Raviga on nii ja naa- effektiivsuse tõstmine suurendab aga kindlasti tööpuudust. Või arvab autor, et leiame uusi tarbijaid teistelt planeetidelt?

kristjan lepiku puhul on kohane ütlus, et tegemist on "kasuliku idi@@diga".
kes alati kiidab takka eesti reformikommuniste ja nende poliitikat. ei tunnne ta eriti maailmamajandust ega selle trende. ei tea ta suurt midagi USAst ega Aasiast. külla aga teab ta väga täpselt eesti reformikommunistide retoorikat ja ujub sellega kaasa. "kasulik idi@@t" ühesõnaga

Kaheldavaid ja vastukäivaid väiteid on artiklis. Näiteks efektiivistamine, kus inimesed asendada robotitega, ei lahenda ju kuskilt otsast kõrge töötuse probleemi vaid süvendab seda.
Samuti ka pensionit ja palkade kärpimine annab tagasilöögi toodete ja teenuste turul, sest tarbijatel ei ole tarbimiseks raha.
Varasemate kriisidega võrreldamatuks teeb tänase kriisi eelkõige globaliseerumine. Rahatrükk ei ole ainult kriisi nähtus vaid see on toimunud koguaeg, püramiidskeemina. Ja püramiidskeemid teatavasti saavad kunagi otsa. Piltlikult on ju skeem, kus lääneriigid on trükkinud raha, raha eest ostnud naftat (ja muid maavarasid) ja naftaomanikel omakorda pole seda raha mujale panna, kui see lääneriikidele tagasi laenata :) - kaua sedasi on võimalik võib igaüks ise edasi mõtiskleda.

Tarkinvestor küll, aga üks teema on artiklis üldse puutumata jäänud. Nimelt majanduse juhtimise peamisest hoovast maksudest, ei räägi autor sõnagi. Liberaalse turumajanduse korral on maksusüsteem peaaegu ainus vahend, millega riik saab majandustegevusse sekkuda. Vastavalt vajadusele kas anda puid alla või visata vett kerisele.

käik, mis oleks vajalik, on kõrvaldada finantsmaailma vägevad riikide ja majanduste juhtimisest. Neil on õnnetuseks silmi ainult numbritele. Muud nende taga ei nähta. Finantsmaailm võiks ikka oma kohale naasta ja teha seda, mida neilt palutakse, mitte sundida tegema seda, mis on numbrilites vääringutes kasulik.

Valikut kärpimise ja kulutamise vahel enam pole kuna selleks võimalik aeg lõppes juba kunagi 90 tel. Lahendus oleks kontrollitav kollaps ja sellele järgnev restart. Aasia pole veel nii tugev et suudaks praegu meile käpa peale panna. Aga kes selle töö ette võtab? Saab ju mugavalt tiksuda valimistest valimisteni nõnda et puuduolev raha tuleb piiks-piiks Hiinast.

Pakuks Lepikule veel ühe tee: visata üle parda suur osa keskkonnakaitset- nagu hiinas. Või siis kehtestada nende riikide kaupadele kus keskonnakaitset ei kasutata mingid keskonnakomensatsiooni maksud(sisuliselt protektsionism - aga võibolla pole euroopa oma keskkonnatingimuste tõttu konkurentsivõimeline).

Miks valikud äärmuste vahel?

Tuleb teha mõlemat. Kärpida raiskavaid, mittevajalikke, mitte tagasitootvaid kulutusi. Teisitisõnu tuleb vähem laristada ja raha ei tohi piltlikult lihtsalt ära süüa, vaid tuleb kasutada seal ja selleks, kus peale tarbimisvajaduste saab ka väärtusi juurde luua.

Näiteks teede ehitus on kasulik rahakulutamise viis, kuna hea teedevõrk soodustab majanduse toimimist. Ja ehitajad saavad tööd ja nemad ja nende pered tarbivad kaupu ja teenuseid. Jne.

Igasugused toetused aga on nagu kange ravim - natukene võib olla haiguse puhul hea, aga palju tapab.

Raha kulutamise üks viise on näiteks laenude andmine õhust ja tagasinõudmine reaalses väärtuses. Kulutajaks on laenajad. Samas mõistlik laenamine sealt, kus raha on, on tootev. Kui laenu just eksootiliseks reisimiseks või uue auto ostmiseks maha ei laristata.

Kärpida tuleb siis mittemõistlikku rahakulutust ja suurendada sellist, mis tagab paremini nii majanduse toimimist kui inimeste piisavat toimetulemist. Ja valitsuste poliitika, aga ka isiklik eeskuju on see, mis suunab kõigi majanduses olevate inimeste ja selle kaudu riikide toimimist.

Aga mõnedele meeldib sogases vees kala püüda. Ning "vett sogaseks" saab ajada ka ülearuse ja spetsiifilise targutamisega.

Kui vaadata pealkirju, siis suurim lääneriikide probleem täna on miinuses riigieelarved (ehk kulutatakse rohkem kui teenitakse) ning pidevalt kerkivad riikide võlakoormad. Kuid mis on selle taga? Esiteks on oluline põhjus see, et elanikkond vananeb ning üha suurem osa riigi kuludest läheb sotsiaalkuludele.

...siis selle taga on eeskätt...ülikõrge naftahind..., kus veel 2003.a. maksis nafta kõigest 17-20 $ siis juba 2006 aastaks juba 148 $ st ligi 8 kordne kasv...ja mis oli tingitud USA ja Iraak sõtta 2003.a. kiskumisega ja juudivandenõu tagajärel, milleks seda kvalifitseeris USA meedia..., kui oli paljastatud USA spioon kaitseministeeriumis ja USA juudilobby tervikuna selle ümber...vt lingid...

http://www.newsru.com/world/30aug2004/krot...

http://www.newsru.com/world/14apr2006/jewish...

ja mitte ainult juudivandenõu, kus pankrotis Venemaa oma 148 %-ga SKP-st 1998.a. ja Putini ning Berezovski abil võimuleupitatud Venemaa president 2000.a. teenis naftamüügist kõigest 25 miljardit $, siis oli ka see seltskond USA juutide ja Iisraeliga mängus, et naftahind üles ajada ja sõja provotseerimisega iraagis 2003.a. ja muidugi siis Putin 2006,.a. teenis juba 310 miljardit ja 2011.a. juba lausa 380 miljardit...ja gaasiraha veel juurde...

ja et nafta-gaasihind ei langeks, siis provotseeriti sõjad-kodusõjad Araabiariikides, Liibüa ja Süüriani välja sh Iraan isolatsiooni, mis ajas vahepeal langema asunud naftahinna uuele tõusule sh juudi-Berezovski-Putin spioonidega Euroopa Liidule ja Cameron-Sarkozi-Merkel läbi pealesurutud Iraan naftaembargo 20.jaan.2012.a. millepeale naftahind tõusis kiiresti 30 $ võrra ja 125 $ peale barrel eest, ning ainuüksi Putin teenis sellepealt ligi 200 miljonit $ päeva lisaraha...ja juudi naftaärimeestest-pankuritest siis rääkimata..., mis veelkord kinnitas, kes ajab taga hinnatõusu naftale, ja kes Euroopa võlakrisiis ja USA likviidsusprobleemides ja raha juurdetrükkimises süüdi...

ja muidugi siis pani selline hinnatõus liikuma tohutu inflatsiooniratta, kuna ei käinud see kaasa lisandväärtuse juurdetootmise, küll aga turule tohutu ja katteta rahahulga paiskamisega...ja mida pangad lausa kampaaniakorras teda välja laenama asusid, et mitte temasse uppuda..., siis Lepik räägib USA kinnisvaramullist..., kuid vaikib tegelikest põhjustest, ja Eesti siia juurde, kus 2006.a. 1-toaline karp kiiresti tõusis hinnas 35 000-50 000 pealt 400 000-500 000 peale ja riigieelarvesse laekus lausa 7 miljardit inflatsioonist haaratud raha..., ja tõi see kõik kaasa hinnaralli ja kus iganes, ning ime siis, et juba siis 2007.a. teine pool algas tagasilöök ja võlakriis tegi esimesi samme

ja kui naftahind on seotud gaasihinnaga, sealt gaasihind elektrihinnaga, siis tegi ka tema st gaasihind läbi hüpertõusu, ja kus näiteks Ukrainale ta 2004 kasvas lühikese ajaga ja 2009.a. lausa 9 korda!!! 50 $ pealt 450 $ peale 1000 kuupmeetri eest...

ja niikaua, kuni USA-Obama ei võta maha Iraan sanktsioone ja EL võta maha naftaembargot Iraanilt, siis niikaua liigume me võlakrisiis aina sügavamale...ja tupikusse...

ja niikaua, kuni juutide kontrolliall maailmameedia ja Putini spioonidega kinnistatud ei avalikustata tõelisi põhjuseid kõiges selles ja hoopis vasupidi, lükatakse meediasse aina uusi ja uusi ja eri autorite poolt-kaudu udu, ning tähelepanu kõrvalejuhtimisel, mis ja miks tegelikult toimub ja mis selel peapõhjuseks ja kelle motiiv seda kõike korraldada...st raha ja poliitiline võim selle kaudu meie kõigi üle, ning olemegi me kõige selle seltskonna käes sisuliselt pantvangis, niikaua, kuni obama juhtimise all me selle vandenõu alt välja murrame, mis meile vastasel juhul võib lõppeda jällekord Putini ja NSV Liidu ja uue mudeliga...

hr lepik on kinni tänaseks juba vanaks jäänud makroökonoomika raamatudeaduses. Mitte midagi uut ei ole.
Riike juhivad poliitikud kes mitte millegi eest ei vastuta.
Tänaseks on selline majandusmudel ammendunud. Pole mõtet orjata majanduskasvu, pole mõtet rääkida et tuleb kärpida palku ja pensione.
Vaja on totaalset muutust riigi juhtimise mõtlemises, mitte ainult majanduses.
Kuni pole sellest aru saadud siis pole mõtet jahuda siis vanu majandusteooriaid.

Kõige õigem valik on rahva kurnamine-nii nagu meil-Euroopa imeriigis Eestis

Ühe ekskavaatori soetamine jätab vähemalt tuhat labidameest tööta! Siiani kaevasid palehigis päev otsa ning kirusid valitsust (olgu see kes tahes ja jõid õhtuti poetrepil õlut) nüüd istuvd poetrepil hommikust alates, joovad õlut ning kiruvad VALITSUST! Mis muutus?

hoida end kui rahvusriiki. Siis jääb püsima.

USA-s ja Euroopas kaob vaikselt keskklass, jäävad väga rikkad 5% ja vaesed, elatustase langeb kordades ja tööpuudus vähemalt kahekordistub. Vahet pole, kas jätkatakse stiimulitega või kärbitakse, kriitiline laenupiir on juba ületatud. Elatustaseme langusega kaasnevad mässud ja (sõjad?).

Jätan Tankinvestor rubriigi alati viimaseks, et kõht naeru abil päevastest pingetest enne und vabastada.