Linnar Viik: Eesti innovatsiooni kiiksuks on reageerimiskiirus

Viigi sõnul on Soome endine peaminister Esko Aho talle väitnud, et on Eesti ja eestlaste peale kade. “Ükskõik kellega Eestis rääkida, neile meeldivad muutused. See on midagi, mille oleme Soomes kaotanud,” tsiteeris Viik Ahot. Viigi sõnul võib öelda, et hirm muutuste ja uuenduste ees tähendab, et ühiskond on kaotanud innovatsiooni tähtsa koostisosa.

“Kui Eesti paarikümne aasta eest jälle iseseisvus, tuli riigil kõigega nullist alustada. Kuid võimalused olid väga piiratud. Lahendus efektiivseks riigijuhtimiseks oli innovatsioon,” selgitas Viik Eesti fenomeni väliskülalistele. Nii sündis näiteks e-valitsuse edulugu.

Milles ikkagi seisneb see eriline “kiiks”, mis Eesti innovatsiooni iseloomustab?

Viigi sõnul ei ole Eestis kunagi nii suuri ressursse nagu teistel riikidel teadus- ja arendustööks. Siiski meelitab Eesti rahvusvahelisi investeeringuid ja need on investoritele, näiteks TeliaSonerale, ka tulemusi toonud, teadis Viik rääkida.

Eesti “kiiks” on Viigi sõnul lihtne:

Esiteks kasutame küll sama tehnoloogiat, mis teisedki, kuid võtame olemasolevad lahendused kasutusele teistest varem ja leiame viise, kuidas uued tehnoloogiad kohe süsteemidesse integreerida. (Näiteks said piirivalve infosüsteemid Interneti-põhiseks juba aastal 1992)

Teiseks tuleb koos tehnilise innovatsiooniga uuendada ka protsesse, muuta asjade korraldust.

Kolmandaks: siinne inimkapital on uuele tehnoloogiale avatud. Juba nõukogudeajal asusid Baltikumis olulised küberneetika, arvutiuuringute ja näiteks raadiolainete uurimiskeskused.

Viigi sõnul on Eestil olnud õnne ajastusega. IT areng oli üheksakümnendatel just seal maal, et saime rakendada personaalarvutid ja interneti uuel viisil, mis hiljem on edu toonud.

Tänu nendele faktoritele, millest koosneb Eesti innovatsiooni “kiiks”, saamegi Viigi arvates uhkeldada e-hariduse, e-riigi, e-maksuameti ja suurepäraste IT-näitajatega. Eesti püsib esirinnas ka seadusandluse arvestuses.