Merko Ehitus jõudis esimeses kvartalis kasumisse
Merko Ehituse müügitulu oli esimeses kvartalis 47,8 miljonit eurot, eelmise aasta esimeses kvartalis 26,2 miljonit eurot.
Tänavu esimese kvartali käibest teenis ettevõtte Eestis 87,8, Lätis 8,1 ja Leedus 4,1 protsenti.
2012. aastal tuleb ettevõtte hinnangul endiselt enamik uusi Balti riikide suuremahulisemaid ehituslepinguid avalikust sektorist ning on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.
Arvestades jätkuvalt kõrgeid tellijapoolseid nõudmisi garantiidele ja pikki maksetähtaegu on koormus ehitusettevõtete käibevahenditele endiselt suur ning konkurentsis püsimiseks on oluline ettevõtete võimekus rahavoogude juhtimisel.
Osadel ehitusettevõtetel võib tekkida raskusi piisavate garantiide hankimisega tulenevalt tagatiste puudumisest. Samuti on sagedased näited, kus tellijad tühistavad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei mahu varasemalt koostatud eelarve piiridesse ning projektide rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad.
Suurematel riigihangetel jätkub tihe konkurents. Lähtudes ehitussektori äärmiselt madalast kasumlikkusest ja varasemate aastate negatiivsetest majandustulemustest, ei saa ehitusettevõtted endale lubada uusi kahjumlikke objekte.
Riskide hindamine ja maandamine ehituspakkumiste tegemisel on muutunud üha olulisemaks ja sellele pööravad ehitusettevõtted järjest suuremat tähelepanu. Tugevama omakapitali baasi ja madalama võlakoormusega ehitusettevõtetel on eeldusi oma turupositsiooni suuremate ehitustellimuste segmendis tugevdada.
Positiivse tendentsina on märgata eratellijate aktiivsuse tõusu ärikinnisvara arendusprojektide ettevalmistamisel, kuigi reaalsete ehituslepingute sõlmimise aktiivsus jääb 2012. aastal veel eelduslikult madalaks.
Korterituru aktiivsus kõigis kolmes Balti riigis on jätkuvalt madal võrreldes kriisieelsete aastatega. Samas on käivitunud mitmete varasemalt külmutatud korteriarendusprojektide elluviimine, mis suurendab uute korterite pakkumist. Korterite ostjad on üha enam orienteeritud ehituskvaliteedile ja lähtuvad ostuotsuste tegemisel infrastruktuuri (parkimine, teenused, logistika) olemasolust piirkonnas.
Pangalaenude kättesaadavust korteritehingute finantseerimisel võib hinnata suhteliselt heaks kõigis kolmes Balti riigis, kuigi Lätis on sisenõudlus ja eratellijate aktiivsus jätkuvalt väga madal.
