Pangad: laenaja võlakaitse toob kõrged intressid

 (101)
Eesti Päevaleht Online
                     
Lagunevad hooned
Pangaliidu juhi Aivar Rehe kinnitusel peaks kavandatav võlakaitset pakkuv seadus puudutama üksnes uusi, pärast seaduse vastuvõtmist sõlmitavaid kohustusi. Samuti ei peaks pangad vastutama kinnisvarahindade odavnemisest tingitud kahjude eest.

Teisisõnu, kui miljoni krooni suuruse kodulaenu võtnud inimene peab kiirkorras kas panga nõudmisel või oma olukorda tunnistades korteri maha müüma näiteks 700 000 krooni eest, siis ei peaks Rehe meelest kohtul olema õigust pangale võlgu jäädud summat vähendada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Just sellise võimaluse vajalikkusest on Eesti Päevalehele rääkinud võlakaitset pakkuvat seaduseelnõu väljatöötava töörühma liige vandeadvokaat Paul Varul, kelle hinnan­gul peab ka pankadel olema mingisugune vastutus. Varul viitas näiteks Rootsis kehtivatele seadustele, mille järgi kohus saab tagatise realiseerimisel vähendada jääklaenu kolman­di­ku võrra.

Kuigi oma olemuselt poleks solidaarne jääkvõla jagamine pankadele nii kahjulik kui Ameerika Ühendriikides kehtiv võtmed-lauale-ja-võlast-vabaks poliitika, ütleb Rehe, et pangad on raha välja laenates arvestanud kehtiva õigusruumi riskidega. Kui aga õigusruum muutub, siis suurenevad Rehe arvates ka riskid, mis tähendaks kõrgemaid laenuintresse.


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 101 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused