Rail Baltica ühendatakse Klaipėda sadamasse viiva haruraudteega

... aga kuda te EESTI sadamad Pärnu suunal ühendate ???

Noh Muuga on nii kui nii sellega seotud aga Kilk peab vist füüri välja käima:D

Saame juurde tasuta voortööjoudu ja juuksed tumedamaks. Saksamaal on palju türklasi, kes teevad tublit tööd.

selle raha eest saaksime ka hel-tal tunneli :)

Haruraudtee Tallinnani on kahjuks ainult volinik Kallase unelm...
http://tomp.wordpress.com/2011/05/19/rail-baltic...

Rail Baltica õnnestumise korral pole Kellas enam paha poiss (kui keegi nii arvas). Ajalooraamatutesse läheb kui"vastuoluline"(monimutkai nen)

Arvake ära, kus peaksid tegelikult viibima Siim ja Juudi-Abram ning nende pisikesed õpipoisid Seli, Luman, Vichmann, Otsalt, Jaadla, Puuli, Kranich & Co? Seda muidugi õigusriigi puhul.

Rail Baltic on Volinik Siim Kallase presidendikampaania. sest voliniku aeg saab kunagi otsa.
Siim Kallas:
Eesti rahvas ei unusta, et varastasid Viru Aabrami(Abram Sher) õhutusel Eesti Pangast 10 miljonit dollarit

See raha võis minna ka Reformierakonna loomiseks.

Kui see logistiline suurprojekt realiseerub, siis müts maha hr Siim Kallase ees! Kui EK transpordivolinik oleks keegi Kreeka või Portugali tegelane, siis ilmselt käivituks projekt kuskil Vahemere piirkonnas. Kallast võib siin kritiseerida, kuid taoliseid maailmatasemega poliitikuid Eestis palju pole. Ehk keegi targutaja nimetab veel kedagi teist? Kahjuks on meil eestlastel kombeks alati vinguda ja kritiseerida inimeste üle, eriti rahvuskaaslaste üle, kelle tegevus või pilk kandub kaugemale palavalt armastatud kodumaa piiridest.

Eestlane vingub igaühe üle, kes tast natuke targem on. Eks see olegi andestamatu kuritegu - tavakommentaatorist targem olla.

Aga oi kui raske on jätta see kuritegu sooritamata...

Mõttetu raharaiskamine nii siin Baltikumis kui mujal Euroopas.

tahab Siim selle projektiga legaliseerida oma pangast pihta pandud 10 milli(dollarites)
Juhul, kui siia tuuakse 10 miljonit asunduskolonisti Hiinast, on sellel Rail Baltical mõte ja jatkuks reisijaid.

http://www.bothniancorridor.com/index.html

http://www.transbaltic.eu/wp-content/uploads...

http://tomp.wordpress.com/2011/05/19/rail-baltic...

Kui Rail Baltica ehitataks kiirena, euroopa laiuses ja läbi Pärnu, siis miks mitte projekt realiseerida?
Rail Baltica kohe kindlasti ei ole finito.
1) Siim Kallas on juba vihjanud, et uus abmitsioonika Rail Baltica projekti tasuvusuuringu tulemused on üsna positiivsed. Nüüd selgita mulle, et kui ka kõige kallima ja ambitsioonikama projekti tasuvusuuringud on positiivsed, siis kuidas on projektiga finito??
2) Poliitiline juhtkond on pärit Tartust ja nad teevad igal juhul kõik endast oleneva, et raudteed Tartusse viia ja Tartu teiseks Tallinnaks teha.
Rail Baltica edasi liikumises ma ei kahtle. Ma tõstatan küsimuse teises valguses. Kas terve mõistusega on Eestis finito? Eesti (või ka teiste riikide) tegevus põhineb praegu COWI 2007 aastal avaldatud analüüsil. Selle analüüsi põhijäreldus või soovitus oli hakata Rail Balticat väikeste sammudega implementeerima. Rail Baltica 1 oleks oelmasoleva läbi Tartu liikuva vene laiuses laia rööpmega (1520 mm) raudtee lõpliku lagunemise peatamiseks remontimine, lõppkiirus oleks lähedane tänasele. Ainult 120km/h. Rail Baltica 2 oleks sama raudtee kiiruse tõstmine kuni 160km/h, ikka läbi Tartu ja vene rööbastega.
Nende variantide suur probleem on see, et need variandi ei käivita Põhja-Lõuna teljel midagi. Ei reisijate ega ka kaubaliiklust. Neid variante põhjendatakse odavuse ja Tartu suurema elanike arvuga. Odav on ainult 120km/h ehk praeguse raudtee uuendamine pragusel kiirusel. Kui kaubale marsruut atraktiivne ei ole, siis peab üle jääma reisijatevedu. Ka 160km/h on nii suur kapitalikulu, et seda ei ole reisirongide liiklemiseks mõtet ette võtta. Seda seetõttu et Baltikumis on reisirongiliiklus igas asendis sügavalt kahjumlik tegevus. Laota neid liipreid maha nii kuidas tahad, aga doteerima peab suures koguses ikkagi et reisirongiliiklus poleks kahjumlik. Seega kaob ära ka suurema elanike arvu argument. Tartu ja Valmiera ei ole nii suured linnad et nende vahele oleks vajalik raudtee ehitada. See on fakt!
Alles Rail Baltica 3 variant on Rail Baltica kontekstis mõistlik lahendus, sest see toob Rail Baltica potentsiaali välja. Rail Baltica 1 ja Rail Baltica 2 ei ava piisavalt potentsiaali. Rail Baltica 3 on variant mis näeb ette uue ja euroopa laiuses raudtee (1435 mm) ehitamist kus vähemalt reisirongid liiguks umbes 200 km/h. Nüüd jääb üle valida trassikoridor. COWI soovitas selle raudtee ehitamiseks Pärnu suunda. Ma saan selle arvamusega ainult nõustuda. Siin tuleb aru saada sellest, et kui isegi praeguse raudtee kiiruse tõstmine läbi Tartu, selle “tohutu metropoli”, kuni 160km/h ei ole kasumlik reisirongidele, siis miks peaks kiirema variandi ehitamine, mille kapitalikulu on suurusjärgu suurem, olema kasumlik? Ega ei olegi. Vähemalt mitte reisijatevedu silmas pidades. Sest reisijatevedu on kajumlik iga ühenduse variandi ja iga kiiruse variandi korral. Aga Pärnu põhjendamisel tuleb välja kaubavedudele sobilik asend. Rail Baltica läheb tööle ainult siis kui Soome saab oma tööstuspotentsiaali realiseerimiseks kaubatee. Kui Soome tööstuse logistikud ei näe Rail Balticat kui majanduslikult mõistlikku transiiditeed, siis Rail Balticat ei ole mõtet ehitama hakata. Kapitalikulu on lihtsalt liiga suur. Pärnu suunal nad näevad ärile kasu. Tartu suunal nad ei näe ärile kasu.
Soomlased ja Sakslased liigutavad praegu kaupa enamasti merel, vähemal määral maanteel. Baltlased liigutavad peaaegu kogu oma Põhja-Lõuna suunal liikuva ja siseriiklikult liikuba kauba maanteel. Skandinaavlased arendavad Põhja-Lõuna suunal kaubakoridori lausa Eestist põhja pool “Bothnian Corridor” nimelise projektiga. Skandinaavlased ja Saksamaa on tööstusele orienteeritud, seega on neil palju kaupa ja tooraineid vaja eksportida ja importida. Vaata nt
http://www.transbaltic.eu/wp-content/uploads... slaid 5 ja htt

. Vaata nt
http://www.transbaltic.eu/wp-content/uploads... slaid 5 ja http://www.bothniancorridor.com . Kaup liigub Baltikumis ja Baltikumi ümber juba praegu. Siit tuleb Rail Balticale ka reaalne võimalus. Kui kaupa saaks lükata raudteele, oleks raudtee ehitus mõttekas ette võtta. Kuid Põhja-Lõuna suunal liikuv kaup ei hakka kunagi liikuma läbi Tartu. Kõik läbi Tartu sündinud Rail Balticad on juba eos surnult sündinud projektid:
* Tartu suund on iga trassivaliku alusel vähemalt 120 km pikem lõik. Kui korrutame iga aasta kümned miljonid tonnid kaupa ja iga kilomeetri pealt makstava infrastruktuuri kasutamise tasu jm kulud ja 120km, siis Tartu suund on Põhja-Lõuna suunas kauba liigutamiseks lihtsalt liiga kulukas võrreldes Pärnu suunal kauba liigutamisega.
* Ambitsioonikas Rail Balica saab olema küll kiire, kuid ümber Tartu minek on ikkagi pikem kui otse läbi Pärnu minek. Ajasääst on infrastruktuuri ehitamise puhul oluline tegur. Läbi Tartu minnes on inimeste ajasääst natuke suurem kui läbi Pärnu minnes, aga kuna elanike arv Baltikumis on nagunii ühtlaselt madal, siis Tartu ei ole siin suures eelises. Kaupa liiguks läbi Pärnu summaarselt oluliselt rohkem kui läbi Tartu ja summaarne ajasääst on läbi Pärnu ikkagi suurem. Lisaks säästetud CO2 tonnid.
* Leedulased on Rail Balticale andnud juba Riikikult Olulise Tähtsusega Projekti staatuse ja eelmine nädal võtsid vastu ka otsuse liikuda Rail Balticaga edasi. Nad ehitavad kuni Kaunaseni euroopa laiuses raudtee. Minumeelest sellega on Rail Baltica saatus otsustatud. Poola/Leedu piiri läbib praegu miljoneid tonne kaupa, kuid raudteel ei liigu midagi kuna raudteeühendus on lihtsalt niivõrd nõrk. Praegu tuleb kulutada aega ja raha rataste vahetuseks kuna Baltikum on vene laiuses liipritega ja Euroopa on euroopa laiuses liipritega. Kui leedukad ehitavad euroopa laiuses kiire raudtee kuni Kaunaseni, siis Poola/Leedu piiril rongidele takistus kaob ja kaubavedudega saab alustada. Nüüd on ülejäänud baltlastel samuti mõtet edasi minna ainult Euroopa laiuses ambitsioonikama variandiga, sest kaubaühenduseks on võimalus loodud.
Rail Baltica on mõistlik ühendus kui see oleks kiire, euroopa laiuses liipritega ja liiguks läbi Pärnu. Selles ei oleks kahtlust. Kaupa on praegu teistel transpordiliikidel piisavalt, et Rail Baltical koheselt kaubaveod käivituks. Rail Baltica mõttekuse üle minumeelest ei ole mõtet vaielda. Minu jaoks on ainuke küsimus selles, et kas terve mõistus on meid maha jätnud või mitte? Riigi tasemel on piisavalt palju Tartust pärit poliitikuid kes teevad otsuseid ainult selle põhjal et nad soovivad oma kodulinnale kasu. Aga need otsused lähevad Eestile liiga kalliks maksma. 120km/h kiiruseni oleks pidanud parandama ainult Ida-Lääne transiidist saadud rahaga mitte EL fondidest saadud Rail Baltica rahaga. 160km/h vene laiuses läbi Tartu pole kohe üldse mõtet isegi tegema hakata kui kõige ambitsioonikam variant läbi Pärnu ja euroopa laiuses liipritega on Kallase sõnul “üsna mõistlik ja tehtav”. Mul on nüüd ainult üks küsimus. Kas terve mõistus võidab ja tehaks mõistlik ühendus mis on kaubavedajatele reaalne alternatiiv ja seega suudab ehitamiseks kulutatud raha tagasi teenida või ehitame ikkagi raudtee läbi Tartu? Kui läbi Tartu, siis kaup siia ei tule. Lisaks on on reisijatevedu kiirel liinil veel kulukam kui aeglasel liinil. Topelthalb.

Kui arvestada ainuüksi Euroopa sisesel tasandil lennureisijate arvu senist kahekordistumist iga 3-8 aasta jooksu, siis 160-225- km/h "kihutavate" reisirongidega ('pissipeatused' Kapa-Pärnutes) selles konkurentis ei osale. Lennundusega konkureeriks ja säilitaks ka vähemalt üle 30 aasta pärast oma funktsionaalsuse (majandusliku tasuvuse kontekst) vaid tänases mõistes ülikiirraudtee, mis peatub vaid pealinnades ja mille ehitus peab algama koos Soome lahe tunneliga.

Kui Eurol on raha piisavalt siis võib loomulikult mingi hulga Baltikumi lükata selmet toppida mõttetult kuhugi Vahemere äärde. Kuid selgitab keegi seda rongi liikumist iga kahe tunni takka Rail Baltica liinil, keda on kavas nõnnamoodi importida-eksportida? Kas mõni kavatseb Baltikumi euroneegrite ladustamisplatsi? Hää miljoneid neegreid-pakke-indusse edasi-tagasi liigutada ladustamisplatsi ja migratide toitumiseks kasutatavate Euro suurlinnade vahel? Iga kahe tunni takka väljuv rongikoosseis?