SEB: Majanduskasvu veavad investeeringud ja ehitus

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe kommentaaris nädala olulisemaid majandusnumbreid:

Majanduskasv on kaldunud rohkem sisenõudluse suunas, netoekspordi panus taas negatiivne. Ekspordi kasv on aeglustunud, kuid oli olusid arvestades päris tugev 6,8%. Samal ajal on ka sisenõudluse kasv mõnevõrra aeglustunud, seda nii eratarbimiskulutustes kui ka investeeringutes, kuid on endiselt tugeva kasvuga. Peamiseks veduriks majanduskasvus olidki investeeringud, mille jõuline kasv põhineb välisrahadel. Mis eriti positiivne seejuures - võlgnevust mittetekitavatel rahadel, nagu EL struktuurifondid ning erakorraliselt lisandunud saastekvootide müügitulu. See võimaldab majanduskasvul jätkuda tingimustes, kus erasektor peab jätkuvalt tegelema oma suure võlakoorma mahalaadimisega.

Investeeringute kasv majanduskasvu vedurina on iseenesest positiivne, sest toetab ka tuleviku majanduskasvu. Eriti kuna praegused investeeringud on keskendunud rohkem tootlikkuse tõstmisele kui mõned aastad varem.

Investeeringute kasvust võidab kõige enam ehitussektor, mille lisandväärtuse kasv oli kolmandat kvartalit järjest erakordselt kõrge (I kv 30,6%), jättes ülejäänud sektorid pika puuga seljataha. Skaala teises äärmuses on töötlev tööstus, mis kahanes -6,4%. Langus on tabanud üksikuid sektoreid, põhiliselt arvuti- ja elektroonikatööstust. Majanduse üldpildis domineerib siiski positiivne kasv. Ilma saastekvootide toetatud ehitustegevuse kasvuta oleks majanduskasv veidi vähem kui 1 protsendipunkti võrra väiksem olnud, kuid siiski kenasti positiivne, millelt on veel ruumi kasvu alanemiseks järgmistes kvartalites.

Ehitussektori jõuline taastumine avaldus ka vabade töökohtade kasvus, kus esimeses kvartalis loodi kaks korda rohkem töökohti kui aasta tagasi samal ajal. Ehitus oli suurim vedaja töökohtade arvu kasvus, mis ka kokkuvõtvatelt näitajatelt tasa, aga targu kriisiaegsest põhjast aina ülespoole rihib. Vabu ametikohti oli I kvartalis 7000, võrdluseks võib siia tuua töötute arvu, mis oli samal perioodil 79 600. Et suurim vabade töökohtade arvu kasv just ehituses oli, peaks olema üsna hea uudis tööpuuduse vähenemise seisukohalt, sest just vabu ehitustöölisi peaks külluses saadaval olema. Kuna just selles sektoris kriisi ajal suurim töökohtade kadu oli.

Inflatsioon alanes mais alla 4%

Kui aasta esimesel neljal kuul hinnad iga kuuga aina tõusid, siis mais vahelduseks need ka veidi alanesid (-0,1%) ning tõid aastakasvu alla 3,8% peale. Põhiliseks muutuste toojaks taas naftahind oma kõikumistega, seekord siis allapoole.

Tarbijahindade aastane muut jääb ka edasistel kuudel kõikuma 4% ümber, mõnel kuul veidi üles- ja mõnel veidi allapoole. Kõige enam sõltub see edasisest naftahindade arengust, kas langus jätkub või pidurdub. Juunikuus on näha edasist naftahinna langust. Naftahinna langus on tulenenud maailmamajanduse kasvumuredest, nõudluse pidurdumisest nii Euroopas, USAs kui Aasias. Teisel poolaastal võib maailmamajanduse kasv veidi taastuda ning naftahinda taas kergitada.

Sisemaisest tarbimisest tulenevat hinnasurvet hetkel kuigi palju ei ole, selles osas on stabiilne ja tervislik kasv. Aastast hinnatõusu hoiavad üleval jätkuvalt reguleeritavad hinnad, eelkõige soojus, mis eluasemekulude aastakasvu kõrgel hoiab. Soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi hind liigub korrelatsioonis naftahindadega.

Välisvõlg väheneb jätkuvalt

Eesti netovälisvõlg vähenes esimeses kvartalis jätkuvalt, kuid erasektori välisvõlg on siiski väga kõrge: 97% SKPst. Netoekspordi kerge miinusega seotult oli ka jooksevkonto väikeses defitsiidis: 2,2% SKPst.

Suurele investeerimisaktiivsusele vaatamata ei ole see kaasa toonud jooksevkonto defitsiidi suurenemist, mis on samuti positiivne.