Suitsetaja peaks maksma haigekassale igakuiselt lisamaksu 5-10 protsenti palgast

Sotsiaalministeeriumis on töös eelnõu, mille järgi soovib valitsusliit keelustada suitsetamise avalike hoonete - koolide, ülikoolide, haiglate, kaubanduskeskuste ja nii edasi - esistel aladel suitsetamise. Lisaks soovib eelnõu kaotada suitsuruumid kontoritest. Kõiki neid keelde soovitakse käiku lasta tagamõttega, et vähemad suitsetamisvõimalused vähendaksid suitsetamist ka üldisemas plaanis. 

Suitsetamise vähendamiseks inimeste hulgas toimivad vaid kaks viisi. Esiteks tubakatarvitaja surm ja teiseks kõrgendatud maksud, peaasjalikult sotsiaalmaks. Järgnev on abipakkumine sotsiaalministeeriumi ametnikele, kuidas oma uut seaduseelnõud reaalsemalt tulutoovaks muuta.

Ettepanek suitsetamise vähendamiseks Eestis

Suitsetajad peaksid võtma vastutuse oma tervist kahjustava tegevuse üle ning maksma enam sotsiaalmaksu. Suurem koormine paneb inimese tervistkahjustavast tegevusest loobuma.

Väga laialt arvutades on enamus suitsetajaid keskmist või sellest madalamat palka teeniv mees või naine. Võtame arvutuse aluseks Eesti 2011. aasta keskmise palga, mis oli Eestis 865 eurot. Olenevalt palga suurusest võiks suitsetaja tervisekontrollis tõendatud akti raames maksta riigile sotsmaksu 5-10 protsenti.

Viie protsendise juurdemakse kohaselt, maksaks suitsetaja palgast igakuiselt riigile 43 eurot ja 25 senti. Aastas teeks see 519 lisaeurot suitsetaja kohta. Minimaalne aeg, mida suitsetaja võiks või peaks lisamaksu maksma võiks olla aasta iga suitsetatud kuu kohta ning maksimaalselt kuni oma elu lõpuni. Kahe aastase suitsetamise järel peaks inimene olema maksukohuslane 24 aastat.

Võttes arvesse, et meestel lõppeb keskmiselt terviserikketa elu 54,5 aastaselt saab suitsetama hakata 28,5 aastaselt. 24 aasta jooksul moodustuks inimese lisakindlustuse mahuks umbes 12,5 tuhat eurot. Kokku saaks sellisel juhul kõikidelt suitsetajatelt aastas 184 miljonit lisaeurot sotsiaalmaksu. Lisaks pakuksime tööd ja teenistust perearstidele, sest kontroll suitsetajaks olemise üle toimuks tavapärase hinnakirja järgi. 

Pange tähele, et arvutused on meelevaldsed, lihtsustatud ning näitlikud!

Suitsetamise statistika näitab, etsuitsetaja on põhiharidusega mees kellel on stress

2010. aastal tehtud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 37% meestest ja 19% naistest igapäevasuitsetajad, seega on naiste seas suitsetajaid poole vähem kui meeste seas. Neid, kes pole kunagi suitsetanud, on meestest umbes veerand ja naistest veidi ülepoole.

Hariduseti on kõige rohkem suitsetajaid alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas – meestest isegi ligi pooled, naistest 35%. Kõige vähem suitsetajaid on kõrgharidusega inimeste seas, meestest 18% ja naistest 11%. Maal on suitsetavate meeste osatähtsus suurem kui linnas, kuid naiste puhul on see suurem just linnas (v.a Tallinn). Eesti rahvusest meeste hulgas on mõnevõrra rohkem suitsetajaid kui mitte-eestlaste hulgas, naiste puhul aga on olukord vastupidine. Suitsetajate osatähtsus on suurim töötute, üksi elavate ja madala sissetulekuga meeste ja naiste seas.

Põhjuseid, miks suitsetajaid on rohkem meeste ja madalama haridustasemega inimeste seas, on
mitu: teadmiste puudumine suitsetamise tagajärgede kohta, suhtumine ja väärtused, mis
mõjutavad inimese suitsetamisharjumusi, ning psühholoogiline stress, mis ajendab suitsetamise
alustamist või takistab suitsetamisest loobumist