Swedbanki finantsjuht: pankadel on suur rahanappus

“Et seniste suurte laenuportfellide pidamist jätkata, tuleks Euroopa pankadel kusagilt sisse võtta triljoneid eurosid, Skandinaavia pangad vajaksid sellest mitusada miljonit. Kujuteldamatu on, kust sellised summad võiksid tulla. Seega pole pankadel muud teed kui laenuportfellide vähendamine. Uusi krediite nii hoogsalt anda ei saa,” ütles Raasuke.

Kuna suurpanga finantsjuht ei tahtnud oma esinemisest kiiresti internetti tekkivate pealkirjade parandamisele ja õiendamisele aega raisata, tsiteerib Delfi Raasukese esinemist mitmelt kohalolijalt kontrollitud fraaside põhjal.

Raasuke, kelle lahkumisest Swedbanki Baltimaade juhataja kohalt saab vastselt 12 kuud, tunnistas ka oma osalemist suures laenurallis. “Kuid mitte keegi ei tulnud tookord ütlema, et minu piir on siinmaal ja rohkem ärge mulle laenu andke. Tõtt-öelda pole märkimisväärselt ka tänama tuldud selle eest, et me õigel ajal suurele krediiditaotlejale “ei” ütlesime.”

Esineja ei tahtnud kindla sõnaga nõuda Suure Venna ehk riigi kätt tuleviku laenubuumi pidurdamisel, ent ütles, et ta pole kaugel mõttest, et kuidagi võiks pankasid laenuandmisel väljaspoolt piirata. Lisaks tuleks kasvõi koolis õpetada võlguvõtmise filosoofiat. Võlausaldaja, kes võlgu annab ärilisel kaalutlusel, ei pea võlgnikule võlga vähendama või andestama. Siis poleks see ju äri, vaid miski muu. Võlgu võttes peab täpselt rehkendama, kui suur on tagastamise võime.

Raasuke märkis, et ka pangad ise peavad küllaltki närviliselt endale lisaraha otsima. See otsimine ongi Stockholmis osa finantsdirektori tööst.

“Kui midagi on pangad nüüd õppinud, siis seda, et maa tagatisel ei sobi laenu anda. Maatükk kui selline ei tekita rahavoogu. Seda said kõigepealt tunda Jaapani pangad, kes möödunud sajandil tekitasid ajaloo suurima kinnisvaramulli,” märkis Raasuke.

Kokkuvõttes pidasid Swedbanki privaatpanganduse kliendid (kelle hulgas hulk pensionifondide hoiustajaid) Raasukese esinemist värskeks ja avameelseks. Optimismi selles liialt ei sisaldunud, sest Raasuke näeb ette “suurt reguleerimistsunamit”, mis tabab pankasid ja muudab need vähemlikviidseks. Nimelt ennustas asjatundja, et pankadele sunnitakse peale likviidsuspuhvrid, mis suudaksid pankasid käigus hoida veel 30 päeva jooksul juhtumil, kui keegi pankadele enam lisaressurssi ei laena. Kui nõnda, siis jääb pankadele veel vähem vaba raha krediiditurule tuua.