Uus Maa kuuülevaade: aprill oli kinnisvaras stabiilne

Kui möödunud aastal oli aprill märtsiga võrreldes aktiivsem, siis sel aastal jäi ostu-müügitehingute hulk pea samaks. Enam kerkis aga tehingute summaarne väärtus. Maa-ameti andmetel toimus aprillis üle Eesti 2929 ostu-müügitehingut, mis on märtsist vaid 0,1% enam. 2011. aasta aprilliga võrreldes on tõus suurem – 4,9%, seisab ülevaates.

Ostu-müügitehingute rahaline koguväärtus kerkis märtsikuuga
võrreldes 12,8 protsenti – kokku vahetas kinnisvara omanikku 143,62
miljoni euro eest. Viimase 12 kuu lõikes on tegemist keskmisest kõrgema
tulemusega. Mulluse aprilliga võrreldes kerkis rahaline kogumaht 32%.
Korterite keskmine ruutmeetri hinnatase kerkis enamikes vaadeldavates
linnades, langedes vaid Tallinnas ja Tartus.

Tallinn

Aprill oli Tallinna kinnisvaraturul märtsist mõnevõrra aktiivsem. Maaameti andmetel toimus kokku 828 kinnisvara ostu-müügitehingut,
mis on märtsikuust 3,6% enam. Möödunud aasta märtsiga võrreldes
on aga hüpe suurem – aastaga on tehinguaktiivsus kerkinud 33%.
Kinnisvara müüdi kokku 70,69 miljoni euro eest, mis on viimase 12 kuu
üks suurema käibega kuudest. Võrreldes märtsiga kerkis tehingute
rahaline kogumaht 34,8% ning möödunud aasta aprilliga võrreldes
44,4%

Korteriturg

Müüdud korterite hulk püsis aprillis märtsiga sarnasel tasemel, langedes
siiski 0,4% ehk 553 korterile. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks
kujunes 942 eurot, mis on märtsist 4,5% madalam. 2011. aasta aprilliga
võrreldes tõusis keskmine ruutmeetrihind aga 6,2%.

Märtsiga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust. Populaarseimad uusarendused on väikesed majad miljööaladel.

Kevadine korteriturg muutub aktiivsemaks eelkõige just objektide
külastuste poolest, mis alati ei tähenda aga tehinguni jõudmist.

Just nii läks ka aprillis. Eelkõige paistab see silma miljööväärtuslikes
piirkondades, kus korter on osa looduskaunist keskkonnast.

Korterite pakkumiste hulk pole suurenenud. Selle põhjuseks on eelkõige
see, et kogu Tallinnas on müügis kortereid, mis on kinnisvaraportaalides
figureerinud juba vähemalt pool aastat ja tihti ka enam.

Kõik atraktiivsed müüki pandud korterid leiavad omaniku aga ruttu.

Sisuliselt võib öelda, et uusi pakkumisi tuleb turule müüdud korteritega võrdses hulgas.

Uusarenduste turul on üha enam selge, et käesoleval aastal teevad ilma
väiksemad elamud miljööväärtuslikes linnaosades. Aprilli hõlmavas
müüdud uute korterite statistikas on selgelt näha, et uue omaniku leiavad
kergemini korterid väikestes, oma aiaga puit- ja kivimajades, kusjuures
kallim hinnatase pole takistuseks. Kortereid suurtes kortermajades on
praegu raskem müüa.

Üüriturul oli aprill veel stabiilne, kuigi kuu lõpus hakkas huvi uue
elamispinna järele vaikselt kasvama. Palju on välismaalasi, kes tulevad
Eestisse mõne projektiga seoses ja viibivad siin mõnest kuust aastani.
Üürhindades on endiselt võimalik läbi rääkida ning hinnatõusu pole
toimunud.